USAs leiti hüljatud ja nälginud Eesti lapsed
Erakordne sündmus on tekitanud Ameerika eestlaste seas suurt vastukaja. Väliseestlaste meililistides ringleb Jonesville'i (Lõuna-Carolina osariik) politseiinspektori Robert Hinesi üleskutse leida lastele uued kasuvanemad. Eestist pärit õde ja vend on vähehaaval tõusmas kohalikeks meediastaarideks. Iseasi on, kui väga nad ise endid eestlasteks peavad, sest aastate eest Ameerikasse jõudes olid mõlemad veel alla viie aasta vanused.
Kõige šokeerivam on asjaolu, et 10aastane poiss ja 12aastane tüdruk kaaluvad poole vähem, kui see oleks nende vanuses tavaline. Poiss kaalub 18 ja tüdruk 16 kilo. Kui politseiauto nende juures peatus, peitsid nad ennast põõsaste taha ning küsisid hirmunult, kas peavad nüüd vangi minema. Politseis rääkisid nad, et kodus pandi neid luku taha ega antud süüa, et ema oli nende vastu halb ning et pereliikmetega polnud kontakti. Vanemad olid neid hoiatanud, et "nad pannakse vangi".
Politsei võttis lapsed kaasa ja andis hiljem sotsiaalhoolekande kaitse alla. Politseiinspektor Robert Hines ütles kohalikule ajalehele, et lapsed on luukõhnaks nälginud. Konstaabel Lisa Hyder, kes lapsed leidis, ütles, et neil oli väga vähe riideid ning et nende magamistoad olid kõledad. "Nende tubades oli tavaline mööbel - kapp ja voodi -, aga mänguasju polnud. Paistis, nagu oleksid nad just äsja sisse kolinud."
Samal ajal kui politsei adopteeritud lapsed kiriku juurest ära viis, viibis nende kasuisa John kodus. Abielupaari 17aastane bioloogiline tütar pole aga väidetavalt hooletusse jäetud.
Unioni maakonna asešerif arreteeris peagi laste kasuvanemad. Connie't süüdistati laste hooletusse jätmises ning Johni laste väärkohtlemises. Ka naabrid rääkisid politseile, et lapsi on halvasti koheldud. Keegi teadis, et lapsed olid sunnitud koguni jalgsi koolis käima, mis aga asus "mitme miili kaugusel".
Lapsendamist mõjutas Estonia hukkumine
John ja Connie Oliver otsustasid Eestist lapsed adopteerida pärast seda, kui nad kuulsid reisilaeva Estonia hukkumisest 1994. aastal. Nende teada jäi siis vanemateta 40 last. Tõuke andis ilmselt see, et ka Connie ema on eestlane. Nad pidid mitu aastat ootama ning nende soov täitus alles 1998. aastal. Kahe- ja nelja-aastased vend ja õde leiti ühest Eesti lastekodust, kuid nad ei olnud Estonia hukuga kuidagi seotud. Politseis rääkisid tänavalt leitud lapsed, et neid lukustati kodus oma tuppa. Oliveride perekonna advokaat Doug Brannon möönis, et ühel lastetoal oli uksenupp seatud nii, et ust saaks väljastpoolt lukustada. Politsei oli seda asjaolu juba kohalikus ajalehes valgustanud. Ka on lapsi karistuseks oma tubadesse saadetud. Sel hommikul, kui lapsed politseisse sattusid, oli kasuema neid vastuvaidlemise ja sõnakuulmatuse pärast noominud ja käskinud õue mängima minna.
Lapsed haiged juba Eestis?
Advokaadi arvates olid lapsed oma kasuvanemate peale lihtsalt vihased. "Ma ei tea, miks lapsed selliseid asju rääkisid," ütles advokaat. "Ma võin öelda seda, et neil on tõsiseid emotsionaalseid probleeme kohtlemise tõttu Eesti lastekodus."
Advokaat Brannon teatas, et mõlemad lapsed kannatavad kaasasündinud terviseprobleemide all, mis on tingitud nende bioloogilise ema uimasti- ja alkoholiprobleemidest, samuti olevat lapsed jäänud järelevalveta juba Eesti lastekodus.
Ka kasuvanemad väidavad, et lapsed kannatavad arenguhäirete all, kuid et nad pole kunagi perekonnas elatud kaheksa aasta jooksul jäänud järelevalve või hooleta ning et nad saavad päevas vähemalt kolm korda süüa.
Kohalik sotsiaalhoolekande osakond oli varemgi saanud laste kohta mitu avaldust, kuid ei võtnud midagi ette. Osakonna juhataja Kim Aydlette ütles, et nad tegutsesid täpselt seaduse järgi. "Kuid ma ei saa sellest rääkida," ütles ta. Lapsed käisid Clintoni algkoolis, kus nende tervislikku seisundit oleks samuti pidanud märgatama. Laste kasuema Connie töötas samas koolis abiõpetajana, kuid on palgalisel puhkusel. Kasuisa John Oliver töötab ühes meediafirmas.
"See on šokeeriv lugu kõigile linnakese elanikele," ütles kohaliku ajalehe Union Daily News tegevtoimetaja Graham Williams Eesti Ekspressile. "Need lapsed kaaluvad poole vähem, kui nad peaksid kaaluma, kuid koolis nende seisukorda millegipärast ei märgatud. See pole normaalne."
Rohkem Eestist pärit lapsi peale nende kahe linnakeses Williamsi andmetel ei ole. Selles on üldse kokku vaid 900 elanikku.
Tänaseks on lapsed Jonesville'ist juba minema viidud. "Kuna uurimine on alles algusjärgus, siis pole teada, mis lastest saab, kuid tõenäoliselt leitakse neile uued kasuvanemad," ütles inspektor Hines.
Lapsendamised USAsse
1990. aastate lõpus leidis iga kolmas välisriikides kasuperre läinud laps kodu teisel pool Atlandi ookeani Ameerika Ühendriikides. Välismaale lapsendamise teema oli toona kuum ka Eesti ajakirjanduses.
Jonesville'is politsei hoole alla sattunud ja Eesti lastekodust 1998. aastal lapsendatud lapsed on õde ja vend. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkaitseosakonna spetsialist Signe Kaplan ütles toona Õhtulehele: "Tavaliselt me õdesid ja vendi üksteisest ei lahuta, et nad saaksid koos üles kasvada."
Kaplan rääkis, et kasuvanemad soovivad enamasti leida väikest, tervet ja tervete vanemate last. Kuid sellistel lastel on tavaliselt juba oma vanemad olemas. Ameeriklased otsisid Eestist lapsi sealse lapsendamisagentuuri kaudu.
