Usuküsimus Rootsis: kas osa kirikud peaks õhku laskma?

Rootsis tekitas eetika kaasprofessor ja endine praost H.B. Hammar Svenska Dagblatetis ilmunud artikliga diskussiooni ja poleemika teemal, mida teha vähekasutatavate Rootsi kirikutega. Kas näiteks lammutama või õhkima?

Hammari arvates tekitaks kirikute lammutamine ühiskonnas vähem vastuseisu kui nende müümine kinnisvaraarenduseks.

Kirikus käijate hulk Rootsis on aasta-aastalt vähenenud ning nii mõnedki kirikud üle terve riigi muutunud peaaegu üldse mitte kasutatavateks. Näiteks on leeritamiste arv kahanenud 80 000-lt 1970.aastal 35 000-ni ning pühapäeval regulaarsete kirikus käijate arv kukkunud 9 miljonilt 4,6 miljoni inimeseni. Hammari sõnul on Rootsi 3384 kirikut nagu tiksuv ajapomm. Rohkem kui 500 kirikut kasutatakse maksimaalselt korra kuus. Koguduste kokkukuivamise tõttu lagunevad paljud kirikud ja vajaksid remonti. See nõuaks miljardeid kroone.

Midagi on vaja ette võtta, kirjutab Hammar. Variante pole palju. Võimalik on üldse mitte midagi ette võtta, osa kirikuid lihtsalt nö ajutiselt sulgeda, osa maha müüa, et saada vahendeid teiste remondiks või siis — veel parem -- lammutada.

Hammari ei taha siiski lammutada kirikuid, mille juures on surnuaed, ja loomulikult mitte neid, mis on aktiivses kasutuses. Osadele kirikutele annaks ta aga mõne teise ühiskondliku kasutuse, kui see võimalik oleks.
„Vältimatu otsuse lükkamine tulevaste põlvkondade kaela näitaks argust. Kirikute lammutamine oleks aga julguse väljendus,” arvab Hammar.