Usulõhed on terviseks

Miks on maailmas nõnda palju erisuguseid uske, mis tihtipeale omavahel vaenujalalgi? Aga sellepärast, et inimesed oleksid tervemad: USA teadlaste arvates pidurdavad usulised erimeelsused nakkushaiguste levikut.

Rühm teadlasi eesotsas New Mexico ülikooli bioloogi Corey Fincheriga on teinud statistilise analüüsi, millest nähtub, et usuelu on kirevam just noissamus maailma paigus, kus nakkushaigusi esineb rohkem kui mujal. Sellest järeldavad nad, et usulises mitmekesisuses ongi küllap süüdi just bakterid ja viirused.

Avastatud korrelatsiooni niisugune tõlgendus kohtab akadeemilistes ringkondades paiguti selget vastuseisu. Kuid mööndakse ka, et uurimistöö võib avada usundite tekkele ja ühiskonnarollile uue vaatenurga.

Ehkki paljude maailma usundite ajaloost on teada päris palju üksikfakte, ei ole religiooni kui inimliigile igiomase nähtuse tekkelugu ja evolutsiooniline otstarve loodusteaduslikust seisukohast sugugi selge. On koguni arvatud, et religioosne mõtlemine on inimestele pähe sugenenud lihtsalt evolutsiooni tarbetu kõrvalsaadusena, võib-olla suhteliselt suure ajumahu tasuta kaasaandena. Teised jälle leiavad, et usunditel on inimese evolutsioonilisel kohastumisel ikkagi omaette tähtsus: nad hoiavad kogukondi koos ja aitavad seeläbi inimestel paremini ellu jääda.

Fincheri lähenemine liigitub viimasesse kategooriasse. Tema arvab, et usundi ülesanne on inimrühmi sisemiselt lõimida ja teistest rühmadest eristada; luua identiteeti ja seada piire: religioossed erimeelsused pärsivad eri inimrühmade omavahelist läbikäimist.

Neis maailma paigus, kus kliima soodustab nakkushaiguste levikut, annab kindlapiiriline rühmitumine evolutsioonilise ellujäämiseelise, sest takistab haigusekandjate levi üle rühmapiiride. Isoleeritud kogukondade vahel aga ei liigu ka teave ja ideed, sealhulgas religioossed ideed. Nii tugevnevad erisused veelgi, ja peagi võib mõnel suhteliselt väikesel maal õitseda palju üksteisest sõltumatuid usundeid.

Fincher ja tema kolleegid võtsid ette Oxfordi ülikooli kirjastatud ”Maailma kristliku entsüklopeedia” ja otsisid sealt välja andmeid 219e maailmas praktiseeritava usundi kohta.

Sinna kõrvale uurisid nad üleilmset epidemioloogilist andmebaasi, kus oli kirjas nendesamade maade nakkushaiguste statistika.

Analüüs näitas, et esinebki statistiliselt oluline positiivne seos haiguste levimuse ja usundilise mitmekesisuse vahel. Seos pidas vastu ka siis, kui teadlased arvasid maha muude tegurite, näiteks maa pindala ja rahvaarvu, usuvabaduse ning majandusliku ebavõrdsuse eeldatava mõju.

Hoolimata sellest, et Fincheri uurimus on ilmunud soliidses väljaandes, Briti teaduste akadeemia toimetistes, ei veena tema järeldused kaugeltki kõiki asjatundjaid. Columbia ülikooli sotsioloog Courtney Bender kommenteerib ajakirjas Science, et usundite vahel ei ole alati ületamatuid piire: leidub nii välismaailmale väga avatud kui ka väga suletud usundeid.

Connecticuti ülikooli antropoloog Candrace Alcorta aga leiab, et Fincheri töö puudutab religiooniuuringutes vähe käsitletud valdkonda ja võib veel osutuda teedrajavaks. Alcorta sõnul paistab mõnedel kuuma kliimaga haigusohtlikel aladel laiunud impeeriumide, näiteks maiade või inkade riikide teke, Fincheri teooriale vastu rääkivat, kuid ehk innustavad kerkinud küsimused teadlasi teemaga süvitsi edasi tegelema.