Mari Sobolev. Ingmar Muusikus

Grata uus boss

Siiani Viljandi kunstielu korraldanud kriitik ja kuraator Mari Sobolev hakkab juhtima Pärnu alternatiivkunstikooli Academia Grata. Eelmisel aastal Eesti Kunstakadeemia koosseisu liidetud Gratat ohjas siiani Pärnu performance-kunstnik Sorge (Margus Tiitsmaa), kellelt Sobolev nüüd ametiposti üle võtab. Grata asub ajutiselt Muhu saarel, peale uue maja valmimist kolib kool tagasi Pärnusse.

Berliini müür tuleb taas?

Kulus 40 aastat enne kui sakslastel läks korda Berliini müür lammutada, nüüd püüab ekstremistist saksa kunstnik müüri selle 45. aastapäevaks 2006.aastal uuesti üles ehitada. Projekti mänedzer Cristof Blaesius usub, et müüri plastik-koopia püstitamiseks ümber linna kulub 25 miljonit eurot. Potzami Platzile on kavas üles seada hõljuv ekraan, millele on müür projitseeritud. Müür on esialgu plaanitud linna siiski vaid kaheks kuuks, mil Berliinis toimuvad 2006.a. Jalgpalli Maailmakarikavõistlused.

Võistu sünnivad uued eesti näidendid

Eesti dramaturgia esimesed mehed Andrus Kivirähk, Mart Kivastik ja Mati Unt seatakse ritta ja nende võimed pannakse proovile näidendimaratonil, mis toimub homme kell 16.00 Tallinna Kunstihoones. Kõigi huviliste silme all on mehed lubanud kahe tunniga valmis kirjutada uued lühinäidendid. Videoekraan kuvab saali seinale iga uue dramaturgide sulest sündiva kirjarea. Kogu performance’it kommenteerivad Teatriliidu esimees Rein Oja ja teatrikriitik Andres Keil.

Juba kuu aja pärast mängitakse verivärsked näidendid ette teatrifestivalil “Draama” (8.-13. september) Tartu raekojaplatsis ning hiljem köidetakse need kokku ja antakse välja ühiste kaante vahel.

Sügisene järelfolk Viljandis

Folgifännidel on põhjust hõisata ja parmupill varakult põue pista, sest septembrikuus toimub Viljandis Maailmamuusika Organisatsiooni (European Forum of Worldwide Music Festivals) aastakoosolek, mille käigus on korraldajatel plaanis läbi viia väike järelfolk. See leiab aset  25.-28.septembrini Ugala laval. Üles on lubanud astuda kogu eesti pärimusmuusika paremik - Eesti Keeled, Vennad Johansonid, Laudaukse Kääksutajad, Liinatsuraq, Vägilased, Oort, Wirbel, Tulli Lum, Virre, Strand...Rand, Untsakad ja teised.

Ingmar Bergmani saladused avalikustatakse

Ingmar Bergmanit (85) on tihti pärjatud kõigi aegade suurima filmitegija tiitliga. Rezissöör sai filmidega “Maasikavälu”, “Suvi Moonikaga” ja “Seitsmes pitser” tuntuks juba 1950ndatel, sellest hoolimata esineb ta harva avalikkuse ees ja on alati olnud kitsi andma intervjuusid. Alates 1966. aastast on Bergman endasse tõmbunult elanud Faro saarel, 100 km kaugusel Stockholmist. Eelmisel aastal tekitas Bergman elevust austajates annetades terve isikliku arhiivi Stockholmi Filmiinstituudile. Kogu sisaldab palju avaldamata filmiklippe ja Bergmani salvestatud dokumentaalfilme tema kultusfilmide valmimisest. Praegu koostavad filmiajaloolased tema arhiivi põhjal kogu Bergmani senisest tööst hiigelnäitust, mis pannakse välja Helsingis, Pariisis, Roomas ja Torinos. Samuti on plaanis anda Bergmani märkmetest ja filmistsenaariumidest välja kogumik, mis heidab valgust nii rezissööri tema salapärasele isikule kui tema filmidele. 

Monty Python prantsuse teatrilaval

Prantsuse lavastaja Remy Renoux on legendaarse Monty Pythoni-rühmaga sõlminud lepingu ja lavastab nüüd nende surematuid seiklusi teatrilaval. Esimesi palasid näidendist on juba esitatud Pariisi ning Edingburghi teatrifestivalidel. 2004. aasta alguses on plaanis näidend viia Londonis teatrilabadele. Prantsuse keelse lavastuse stsenaariumi võttis Renoux algupärastest Monty Pythoni telesketshidest. Lavastust on kuuldavasti kiitnud isegi montyphytonlased Terry Gilliam ja Michael Palin ise, kes leidsid suuremeelselt, et tulemus küündib kaugemale isegi sellest, millega koomikud ise sketshides hakkama on saanud. 

Sakslased toovad terrorismi lavale

Saksa pressis on viimasel ajal kirgi kütnud Rote Armee Fraktioni (RAF, Punaarmee fraktsioon) tegevust käsitlev näidend. Poolehoidjate arvates on see teema osa Saksa riigi ajaloost, vastased kardavad terrorismiohvrite omaste pahameeletulva. Saksa liitvabariigi endine kriminaalpolitsei ülem Hans Ludwig-Zachert usub, et lavastus loob võimaluse pääseda ligi aastaid luku taga seisnud arhiivimaterjalidele. RAF-i süüks pannakse mitmeid mõrvasid ja süütamisi, 1972 vangistatud rühma liidrid sooritasid 1977 Stammheimi vanglas enesetapu. Algselt oli näidendiga algust teha algaval hooajal, puhkenud tülide tõttu on etendus edasi lükatud järgmise aasta sügisesse.