Uuring: Ameeriklased seostavad neegreid ahvidega
Uuringu leiud viitasid sellele, et ühiskond on valmis kergemini andestama mustanahaliste kurjategijate kallal rakendatud vägivalda, sest ei suuda aktsepteerida afroameeriklasi kui "normaalseid" inimesi.
Üke uurimistöö autoritest, Stanfordi Ülikooli psühholoogiaprofessor Jennfier Eberhardt ütles, et tulemused šokeerisid teda, sest küsitleti inimesi, kes olid sündinud pärast rassilist diskrimineeerimist toetavat "Jim Crow seadustikku" ning inimõiguste liikumist Ameerika Ühendriikides. "See oli kõige masendavam töö, mida eales teinud olen," ütles Eberhardt. "See raputas mu teadvuse üles. Oma tööd tehes on sul kahtlused, aimdused. Kuid oli raske valmis olla selleks, kui tugev oli inimeste tekitatud seos mustanahaliste ja ahvide vahel."
Uuring viidi läbi kuue aasta jooksul. Küsitletute hulgas olid enamasti valged meessoost üliõpilased. Tudengitele näidati ekraanil murdosa sekundi jooksul musta- ja valgenahaliste meeste pilte, mille taustal udune portree ahvist. Teadlased panid tähele, et uuringus osalenud identifitseerisid ahvi palju kiiremini, kui see olid mustanahalise portree taustal. Samas ei leidnud uuring mitte mingit seost teiste mitte-europiidsete rassidega.
Ühes uurimistöö osas andsid teadlased 115 üliõpilasele ette vastavalt sõnu, mis seostuvad ahvide (gorilla, šimpans jne) või suurte kassidega (panter, tiiger, lõvi). Seejärel vaatasid subjektid 2-minutilist videoklippi, kus kujutati mitut politseinikku peksmas meest, kelle rassi ei olnud võimalik filmi järgi kindlaks määrata. Enne klipi näitamist esitati osalejatele vaatamiseks ühe mustanahalise või valgenahalise mehe näopilt, et osutada, keda pekstakse. Piltide juures oli märgitud, et hoolimata sellest, et mehe perekond kirjeldab teda kui "armastavat meest ja isa", oli kahtlusalusel värvikas kriminaaltoimik. Samuti võis mees arreteerimise ajal olla uimastite mõju all.
Tudengitel paluti seejärel hinnata, kui õigustatud oli peksmine nende arvates. Osalejate hulgast, kelle arvates oli filmilõigus näidatud mees valge, polnud valmis peksmisele läbi sõrmede vaatama tudengid, kellele anti ette ahvidega seostuvaid sõnu, ega ka need, kellele esitati "suurte kassidega" seostuvaid väljendeid.
Need aga, kes leidsid, et pekstu oli mustanahaline, õigustasid vägivaldset tegu rohkem, kui neile anti ette ahvidega seostuvaid sõnu. Kassidega sõnade korral oli seos väiksem.
"Kokkuvõetuna näitab see, et varjatud teadmised ahvide-mustanahaliste vahelisest seostest tekitasid erinevusi osalejate hinnangutes mustanahaliste kurjategijate suhtes," kirjutasid teadlased.
Töö autorite sõnul on mustanahaliste seostamisel ahvidega hävitavad tagajärjed afroameeriklaste jaoks, sest see muudab inimeste taju ja tähelepanu, ning suurendab vägivalda mustanahaliste kahtlusaluste suhtes. Uurides näiteks ajalehe Philadelphia inquierer artikleid aastatel 1979-1999, leidsid teadlased, et rasketes kuritegudes süüdimõistetud mustanahalisi kirjeldatakse nende valgenahalistest saatusekaaslastest neli korda enam ahve iseloomustavade väljenditega, nagu "elajas", "barbaarne", "loomalik", "metslane" ja "metsik".
Eberhardti sõnul ei taha töö seada kahtluse alla seda, et viimasel sajandil on toimunud palju positiivseid arenguid. "Sellest hoolimata peame aga tunnistama, et rassiline eristamine pole veel kuhugi kadunud," kinnitas ta.
