Uus aasta algab Villu Reiljanile süüdistuse esitamisega
Rahvaliidu esimehelt Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse äravõtmine oli kavas enne jõule, kuid seoses õiguskantsler Allar Jõksi puhkusega lükkub see edasi uue aasta algusse. Jõks sõitis möödunud nädalal Taisse ja naaseb tööle 2. jaanuaril.
Jõks peab asjaga teatud aja tutvuma ja ka talle kui andunud õigluse eest võitlejale peab jääma võimalus Riigikogus šõuga esineda.
Reiljani "ahju saatmise" aluseks olla tema pealtkuulatud vestlus ehitusfirma Merko juhi Toomas Annusega, kus nad räägivad maadevahetusest, aga mitte rahast. Küll aga mainivad mehed pensionisammast.
Politsei võib üritada asja üles ehitada väitele, et Reiljan pressis altkäemaksu välja ja Annus pidi õnnetu ohvrina maksma. Ehk kaitsepolitsei võib pakkuda ärimehele võimalust tunnistada Reiljani vastu.
Samas võib kõik osutuda süütuks naljaks. Hea huumorisoonega Annus kasutab oma vestlustes lauseid stiilis "Kodumaa ei unusta sind" või "Viis viina ja kolm õlut". Muidu karskete ja sportlike eluviisidega ärimees kasutab selliseid väljendeid juba ligi 30 aastat, EÜE aegadest saadik. Annus ütles Ekspressile, et raha üritati tema käest välja pressida viimati 15 aastat tagasi. "Eks ma oma suuvärgi pantvang olen. Aga ma möönan, et inimestel on õigus oma arvamusele ja tõlgendusele, vaba maa ju."
Reiljan on veelgi tuntum lõuapoolik. Ta võib teatada, et pensionisammas oli tüüpiline nali. Võib-olla kutsutakse jälle appi Tartu ülikooli semiootikud eesotsas Peeter Toropiga, kes peavad seda juttu analüüsima nagu T-särke hüüdlausega "Kommarid ahju!".
Karistusseadustiku paragrahv 293 "Pistise võtmine" näeb ette rahatrahvi või kuni kolm aastat vangistust. Sama paragrahvi lõige kaks ütleb, et kui oli tegemist pistise nõudmisega suures ulatuses, saab anda kuni viis aastat.
Pistise andmise kohta käib paragrahv 297, mille alusel saab anda kuni kolm aastat.
Oluline on, et Villu ja Annuse jutt oleks salvestatud seaduslikult ehk kohtu loal. Muidu oleks selle kasutamine kohtus asitõendina võimatu.
Kuid kaitsepolitseil on võimalus legaliseerida lint isegi siis, kui see on hangitud ebaseaduslikult. Seadus lubab kaitsepolitseil tegelda jälitamisega hädaolukorras ilma kohtu loata. Sel juhul peab loa andma kaitsepolitsei peadirektor.
"Me ei pea võimalikuks ei kinnitada ega ümber lükata, kas artiklis kirjeldatud "lindid" ka tegelikult olemas on või mitte," ütles Kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann.
Suurettevõtjate jälitamishirmud
Suurärimeeste seas on tükk aega ringi liikunud jutud, et kaitsepolitsei jälitab neid, ka ebaseaduslikult. Need hirmud ulatuvad tagasi Res Publica korruptsioonimõõdikute aega. Tookord pelgasid suurettevõtjad, et mõõdikute taha olid kirjutatud konkreetsed nimed. Eeskätt räägiti Annuse ja Falcki pealiku Urmas Sõõrumaa kui Res Publica kuldsponsorite paljastamisest. See oleks võimaldanud väita, et partei ei sõltu rahameestest, samas kinnitanud justiitsminister Ken-Marti Vaheri väidet, et Eestis on liiga palju korruptsiooni.
Sõõrumaa helistas isegi Olari Taalile (Riigikogu Kapo -komisjoni esimees) ja avaldas arvamust, et Kapo jälitab teda ja Falcki.
Annuse haruldane äriõnn on tekitanud talle palju kadetsejaid ja konkurente.
Näiteks Merko edu peale maadevahetamisel oli kade ehitusettevõtja Andres Kogeri firma. Kogeri mehed käisid juba paar aastat tagasi linnavalitsuses kaebamas, miks Annus saab kõike, aga nemad mitte. Linnavalitsuses laiutati käsi: meie ei tegele maade vahetamisega.
Politsei koputab Annuse koduuksele
Annus on kogenud juhtumit, mis tagantjärele näib kahtlane. Kui ta ükskord haigena kodus istus, lasi keegi uksekella. Ärimees avas ukse ja leidis eest mehe, kes tutvustas end politseinikuna ja näitas töötõendit. Annus küsis, mida ta tahab. Politseinik väitis, et uurib, kas ärimehe abikaasa autoga on ikka kõik korras.
Annus ütles, et ostis auto ise Toyota kauplusest. Ta andis oma naise telefoninumbri, sest abikaasa oli parajasti toidupoodi sõitnud. Mõni päev hiljem käis politseinik tõepoolest tema naise autol esiklaasi alt seerianumbrit vaatamas. Sellega asi lõppes.
Pole selge, mida kaitsepolitsei Merkost oktoobris läbiotsimisel otsis. Võimalik, et lisaks maadevahetuse infole soovisid uurijad leida teavet parteide rahastamise kohta. Suured ehitusfirmad on sunnitud oma äriedu nimel toetama väga erinevaid poliitikuid, nii avalikult kui ka ilma suure kärata.
Teiseks võis uurimise keerulisemaks ajada ajada Annuse suhted ärimees Liblikuga. Maadevahetuse afääris on kahtlustatav ärimees Tullio Liblik. Samal ajal ajab Annus asju tema nimekaimu, Tallinnas Pirita ürgorus maad omava Elar Liblikuga ja juhul, kui politsei kuulas Annust pealt, võisid nad kuulda arutelusid teemal, kui palju peaks Liblikule maksma.
Merko juht ei kasuta arvutit
Kui kaitsepolitsei Merkosse sisse lendas, võtsid nad ära juhtide läptopid ja märkmikud ning viisid minema börsifirma serveri.
Ainult Annus valmistas neile pettumuse. Esiteks polnud teda kohal ehk tema märkmikku ei saanud ära võtta. Teiseks on Annus üks väheseid suurärimehi, kes ei kasuta arvutit. Elektronkirju saadab tema eest sekretär.
Pärast juhtunut on Annus andnud üle mitme aasta kaks intervjuud. Ta lõpetas ajakirjanikega suhtlemise neli aastat tagasi, kui meedia ründas maksujuhtumiga Indrek Neiveltit.
Merko suhtenõustaja on Meelis Kubits, kes istus läbiotsimise päeval neli tundi Merko peakontoris ega saanud nagu paljud teisedki aru, mis täpselt toimus. Kaitsepolitseinikud võtsid ehitusfirmast lahkudes allkirju, et firma töötajad ei tohi läbiotsimistest midagi rääkida. Nad ise lubasid, et külaskäiku ei afišeerita. Tegelikult ilmusid esimesed suured pealkirjad juhtunust juba järgmisel hommikul. Eeskätt räägiti neis Merkost, mitte maadevahetamisest, ning see tõi kaasa aktsia hinna kukkumise (aktsionäride kahju oli mõne tunniga üle 335 miljoni krooni) ja mitmete lepingute ärajäämise.
Korruptsiooniuurija isa kahtlustatakse korruptsioonis
Maadevahetuste tehinguid uurib muuhulgas komissar Rene Teimann, kes töötab kaitsepolitsei keskosakonnas ja sai möödunud aastal Kotkaristi V järgu teenetemärgi "silmapaistvate saavutuste eest korruptsiooni ennetamisel ja tõkestamisel".
Komissari isa on Enn Teimann, Riigi Kinnisvara ASi endine juht. Keskkriminaalpolitsei tunnistas Enn Teimanni ja veel viis Riigi Kinnisvara endist töötajat kahtlustatavaks kuriteos Kärdla Piirivalvekordoni ehitamisel riigihanke seaduse rikkumises, millega riik olla saanud kahju umbes kaks miljonit krooni.
Kuritegu uurib keskkriminaalpolitsei. Kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei on aastaid rivaalitsenud (nn nahktagide ja ülikondade sõda). Ka nüüd saadeti keskkriminaalpolitseist Teimanni kahtlustatavaks tunnistamise määrus mõnuga kaitsepolitseisse tema pojale.
Teimann kaotas Riigi Kinnisvara juhi koha Tiit Ottisele, kes oli Merko grupi endine töötaja - mõnes ringkonnas peeti teda Annuse meheks. Võimalik, et ka Teimann seostas oma minemakihutamist Annusega.
Ekspressi varasemad uurimused näitavad, et Ottis ei teinud Merkole soodustusi. Tema lahkumine polnud seotud mitte väärtuslikule kohale sokutamisega, vaid nadide töötulemustega Merko Leedus asuva tütarfirma juhtimisel.
Jõuluvana tuleb kongi külla
Miks hoitakse vangis Maa-ameti endist pealikku Kalev Kangurit?
Sest tahetakse ära oodata, kuni Reiljanilt võetakse saadikupuutumatus.
Kangur pole politseinikele suurt midagi rääkinud. Toimunud on temalt ära võetud materjali vaatlus. Need olid kott 80ndate muusikat sisaldavate CDplaatidega ja arvuti kõvaketas.
Politseinikud andsid Kangurile mõista, et ta tegutses väga puhtalt. Nad pole midagi kuritegelikku leidnud, aga see pole ju ometi võimalik ja ta võiks kõik puhtsüdamlikult ära rääkida. Siis saab ta jõuluks koju. Muidu tuleb jõuluvana talle kongi külla.
Peaprokurör Norman Aas arvas veel kevadel, et maavahetamise asjast ei tule elulooma, sest tõendeid on liiga vähe.
Vahistamine oli kavandatud presidendivalimiste eelsesse aega, aga siseminister Kalle Laanet ei sattunud õhinasse ja arvas, et seda tasub teha vaid siis, kui on väga vaja. Kaitsepolitsei tõlgendas seda tungiva soovitusena.
Mispeale hakkasid kuluaarides liikuma jutud, et kui Laanet jätkab sekkumist, siis viiakse kaitsepolitsei tema alluvusest hoopis justiitsministri alluvusse.
Sel juhul oleksid justiitsministeeriumi all kohtud, prokuratuur ja kaitsepolitsei ning sealne kantsler Jüri Pihl omandaks sama kõva võimu nagu FBI juht Edgar Hoover kunagi USAs.
Kanguri advokaat Marti Hääl pöördus novembri alguses Maa-ametisse ja soovis saada üheksa krundi toimiku koopiaid. Maa-amet keeldus info väljastamisest, sest toimikud on kaitsepolitsei ära võtnud.
Ka teised - näiteks advokaat Maivi Ots - pole uurimise tõttu Maa-ameti infole ligi pääsenud.
Kaitsepolitseil on lindid, kus Kangur räägib maadevahetusest ärimeeste Tarmo Pedjasaare, Einar Vettuse ja advokaat Raul Markusega. Ka seal ei räägita rahast. Uurijaid huvitab, kas seal kasutatakse raha asemel mingit muud sõna à la "kapsas" või "komm".
Samas ei pruugi see jutt olla kuritegu, sest riigiametnik võib alati anda kodanikele nõu, selgitusi ja soovitusi, kuidas tasub riigiga asju ajada.
Enne Pedjasaare vabastamist pandi Kangur temaga ühte kongi ning sinna tuli ka mingi mees, kes hakkas justkui möödaminnes, aga väga innukalt küsima, kas see tehing oli ikka nii ja kas too tehing oli n aa ja et mehed, tegite ikka änksa asja.
Kangur küsis Pedjasaarelt, et kas talle ei tundu, et siin on hakanud haisema.
Maid vahetas ka Tullio Libliku mõjukas isa
Ekspressi teada on üle kuulatud ligi 150 inimest. Afääri on sisse tulnud väga värvikad tegelased. Näiteks Tullio Libliku ühte vahetustehingut sebis tema isa Prits Liblik, keda tuntakse Villu Reiljani hea sõbra ning Rahvaliidu mõjuka toetajana. Rahvaliidu kandidaadina valiti ta mullu Saaremaal Salme valla volikogu esimeheks.
Libliku nimi tuli välja seoses maaga, mida soovisid korduvalt osta Tartu ehitusärimehed Raivo Rand ja Aivar Tuulberg. Tegemist on väikese krundiga Tartu lähedal, otse Columbia Kivi tehase kõrval, mida mehed vajasid tootmise laiendamiseks. Kinnistu maksis alla 200 000 krooni. Aga asi ei edenenud. Ei aidanud isegi jutuajamine Reiljaniga. Kuni ühel hetkel tuli välja Prits Liblik, kes ütles, et kinnistu on nüüd tema oma, ja müüs krundi Columbia Kivile sama hinnaga maha.
Mis saab maavahetuse skandaalist edasi?
Loo lahenduseks on viis varianti.
- Kangur võttis pistist oma ülemuse Reiljani näpunäidete järgi ja jagas temaga raha.
- Kangur ja Reiljan võtsid mõlemad pistist teineteisest sõltumatult.
- Kangur ei võtnud raha, küll aga võttis Reiljan.
- Kangur võttis raha, Reiljan ei võtnud.
- Tegelikult ei võtnud kumbki raha.
Huvitav, milline viiest vastab tõele? Ja milline versioon leiab lõplikku kinnitust ilmselt rohkem kui aasta pärast riigikohtus?
Villu Reiljan lubas läinud nädalal SL Õhtulehes, et "asi läheb välja Euroopa Inimõiguste Kohtuni, ükskõik, kuidas Eestis ka läheks".
Maadevahetuse afäär
- Kaitsepolitsei kahtlustab, et Maa-ameti endine peadirektor Kalev Kangur tegeles varjatult maade vahetamise äriga, millest riik sai suurt kahju.
- Tema näpunäidete kohaselt tegelesid maade vahetamisega ärimehed Einar Vettus, Tarmo Pedjasaar ja Tullio Liblik.
- Vettus müüs oma maadevahetusfirma advokaat Mart Missikule. Kaitsepolitsei arvates oli tegemist hoopis 11 miljoni kroonise pistise andmisega ning Missiku asemel on firma tegelik peremees Kalev Kangur.
