Uus politseiuurimine Hüvitusfondis
Hüvitusfondi ajalugu on kriminaalasjadest kirju nagu rosinasai. Seni kohtuni jõudnud materjalid pärinevad peamiselt börsikrahhi ümbrusest. Endise juhatuse liikme Andres Männarti mõistis kohus 1997. aastast pärit ametikuriteo eest kaheks aastaks vangi. Kohtu all on ka fondi kunagine juhatuse esimees Arle Mölder, needki asjad on 1995.-1998. aastast.
Nüüd tegelevad asutused järjekordse tolmu kogunud teemaga. Riigikontroll uuris kevadel Hüvitusfondi. Aruanne tunnistati salajaseks. Selgub, et osa materjalidest läks edasi kaitsepolitseisse, sest ilmnenu annab alust kahtlustada ametiseisundi kuritarvitamist.
“Uurimine algas vana kriminaalkoodeksi järgi,” juhib tähelepanu Kapo komissar Olari Valtin. See tähendab, et võimalikud kuritööd pidi fondis toime pandama enne mullu 1. septembrit, kui hakkas kehtima uus karistusseadustik. Ametiseisundi kuritarvitamise eest oli koodeksis karistus kuni kolm aastat vanglat.
Kapo mehed leidsid kiiresti, et neid asi ei huvita. Esmaspäevast peale on materjalid keskkriminaalpolitseis. “Praegu on vara veel muud kommenteerida kui seda, et tegu on ametiseisundi kuritarvitamise juhtumiga Hüvitusfondist,” sõnas politsei pressiesindaja Robert Kõrvits.
Suurt asja aeti segaselt
Riigikontroll puistas fondi eesmärgiga uurida selle lõpetamist ning vaadata, kas investeeringud tehti rahaks seaduslikult. Väiksemaid vigu leiti mitmeid, kuid politseiuurimise vääriliseks lugesid audiitorid peakontrolör Jüri Kõrge juhtimisel vaid Talinvestile antud ligi 47 miljoni krooni suuruse laenu, millest fond sai tagasi kõigest kolmandiku. Viie aasta eest antud laenule oli kaks tagatist, kusjuures neist ühele – Talinvest Real Estate ehk praeguse nimega Penta RE aktsiatele – pole seni ostjat leidunud.
Aktsiamüügi skeemis osalesid kaks riiulifirmat – Virmaxel Invest ja Amsterelt Invest. Mõlemad olid fondi kontrolli all ning mõeldud just selliste hapuks läinud asjade päästmiseks, sest mingit muud majandustegevust kummalgi neist ei olnud. Suvel 1999 sõlmis Hüvitusfond nende firmadega järjest kolm erinevat lepingut, mis nägid ette nõuete ja kohustuste üleminekuid. Kõige jõulisemalt heidab Riigikontroll fondile ette, et võeti endale kohustus tagasi osta Penta RE seni müümata aktsiad. “Ei saa nõustuda väitega, et fond ei ole [sellega] võtnud kahjulikke kohustusi,” tõdeb kontrollakt. Kontrollijad leiavad, et riigile on tekkinud kahju ligi 40 miljonit krooni.
Tegelikult on asi isegi veel keerukam, sest Talinvest Real Estate ehk Penta RE on Lätis registreeritud firma. Kui Talinvest müüs aktsiad Virmaxelile, siis Talinvest Real Estate juhatus ei registreerinud Lätis aktsiate omandimuutust. Tulemuseks oli aastatepikkune kohtuvaidlus, mis on fondi – ehk tänase seisuga Eesti riigi – jaoks siiani tulemusteta.
Riigikontroll tegi Hüvitusfondi nõukogule ja juhatusele ettepaneku: “Viia läbi ametkondlik juurdlus Talinvestile laenamise asjaolude kohta ja vajadusel esitada avaldus uurimisorganitele.”
“Oli valida, kas realiseerida tagatised selle firma [Amsterelt Invest] kaudu või müüa nad otse,” räägib Hüvitusfondi likvideerija, praeguseks firma IT-Grupp juhitoolile kolinud Madis Raidma. “Fond sai tagasi kolmandiku, Talinvesti pankrotist saadi palju vähem.”
"See oli tüüpiline laenu päästmise operatsioon," kinnitab teine fondi likvideerija, rahandusministeeriumi asekantsler Margus Uudam. Raidma, Uudam ja fondi endine jurist Anne-Riin Kütt seletasid Ekspressile lahti tehingute toimunud skeemi, märkides, et 1999. aasta otsus asuda tagatisi müüma oli "õnnelik juhus". Talinvest läks hiljem pankrotti ja umbes 100 miljonit nõudeid omanud võlausaldajad jagasid omavahel alla kolme miljoni krooni. Hüvitusfond aga päästis kiirema tegutsemisega 14,4 miljonit.
Riiulifirmasid pruukis Hüvitusfond kolmiku kinnitusel selleks, et omandatavad aktsiad ja nendega tehtud tehingud oleksid täielikult fondi kontrolli all. "Meid konsulteerinud advokaadibüroo soovitus oli selline," sõnas Uudam.
Hüvitusfondis toimus Talinvesti asjassisejuurdlus. Tulemusena sündis otsus materjale mitte politseisse anda. Fondi juhid rääkisid ka Riigikontrollile, et uusi asjaolusid lisandunud pole ja materjale uurimisorganitele edastada ei ole mõtet. "Laenu andmisel oli tegemist majandusliku tehinguga, mis ei olnud keelatud," tõdevad likvideerijad.
Diivan, laud ja paberihunt
Hüvitusfond on tegevuse lõpetanud ja endise riigikontrolöri Juhan Partsi valitsus fondi lõpp-bilansi teadmiseks võtnud. Kui nüüd fondiga veel mingeid jamasid on, tegeleb asjaga edasi rahandusministeerium. Muuseas on ministeerium valitsuse värske kokkuhoiupoliitikaga igati kooskõlas võtnud argipäevatöös kasutusele kõikvõimalikku Hüvitusfondist järelejäänud träni – lauad, toolid, diivani, paberihundi ja muud. Kogu selle kaasavara kohta on lõpp-bilansis pikk nimekiri, kus leidub näiteks ka videokassett filmiga “Jüri Rumm”, väärtus null krooni. Viimatinimetatud vara asub rahandusministeeriumil praegu laos, kinnitab ministeeriumi avalike suhete juht Indrek Raudjalg.
Hüvitusfondi viimase aja tegevusest Riigikontrolli aktis aga suuremaid süüdistusi ei tõuse. “Ega nad headest asjadest ei kipu kirjutama ja kiitust väga ei avalda,” kinnitab likvideerija Madis Raidma. “1998. aasta kahjum on tagasi teenitud ja lisa pealegi.” Viis aastat tagasi oli fondi miinus 370 miljonit.
Sobing Talinvestiga
August 1998: Hüvitusfond laenab Talinvestile 46 mln kr. Tagatiseks on Läti kalatööstuse Brivais Vilnis ja Talinvesti kinnisvaraga tegeleva tütarfirma aktsiad.
November 1998: Talinvesti väärtpaberiharu juhatusse kuulunud Aare Tammemäe saab Hüvitusfondi tegevjuhiks.
Juuli 1999: Talinvest ei suuda laenu tagasi maksta ning teeb fondiga leppe, et võlg ja tagatised lähevad üle riiulifirmale Virmaxel Invest. Too müüb lepingud omakorda järgmisele riiulifirmale Amsterelt Invest. Hüvitusfond lubab tagatiseks pandud kalatööstuse ja kinnisvarafirma aktsiad maha müüa või vastasel juhul ise ära osta.
Juuli 2003: Fond on müünud Läti kalatööstuse aktsiad 14,4 mln kr eest. Kinnisvarafirma Penta RE aktsiad on endiselt müümata. Riigikontrolli meelest sai riik sellega 39,9 mln kr kahju.
