Uus uhke kosilane
Enne Res Publicat piirdus Juhan Partsi poliitiline kogemus pioneeriorganisatsiooni ja kommunistliku noorsooühinguga. Partside peres oli neli venda, kes kõik alustasid kooliteed kodu lähedal Nõmmel. Nende ema Helga Parts oli 27. kaheksaklassilises koolis kehalise kasvatuse õpetaja, kes jäi õpilastele meelde kui erakordselt range ja korraarmastaja proua.
Koolis oli Juhan läbinisti viieline ja abituuriumi lõpetas ta juba prestiižikas Tallinna 1. keskkoolis (praegu Gustav Adolfi Gümnaasium). Ülejäänud vendadest õpetab praegu üks Tehnikaülikoolis ehitust, teine on arst ja kolmas füüsikadoktor, kes tegeleb Nokias arendustööga. Vanemad on pensionil ja elavad maal väikeses talus.
Tartu Ülikoolis õppis Juhan juurat – seitse aastat, mille vahele mahtusid teenistus tollases N Liidu armees ja 1987. aastal EÜE Suhhumi rühma kamandamine. Kursusekaaslased meenutavad, et Juhani loengutes osalemine paranes märgatavalt, kui ta blondi Merlega koos elama hakkas, sest Merle torkinud meest tagant. Juhani sõnul on müüdis tõtt ainult niipalju, et mõlemad lõpetasid 1991. aastal ülikooli hiilgavalt – cum laude.
Abielu kursusevenna Juhaniga sõlmis teaduskonna esikaunitar Merle juba teisel kursusel ning perekonnanime Mahlapuu vahetas välja Parts. Riigiteenistuja karjääri alustas Juhan Parts 1992. aasta sügisel justiitsminister Kaido Kama asekantslerina. Aasta pärast teise lapse sündi, 1995 sooritas Merle Parts kohtunikueksami ning temast sai Tallinna Linnakohtu “maffiakohtunik”.
Ehkki Merle ja Juhani lahkuminek polnud sõbralik, pole isa Toomas-Hendriku (13) ja Pille-Riini (9) kasvatamisest kõrvale jäänud. Just talle helistas Merle Parts esimesena mullu 31. märtsi õhtul pärast haavatasaamist Järvel ning Juhan oli sündmuskohal veel enne kiirabi saabumist.
Täna on Partsil põhjust rahul olla, sest mees väljus võidukalt Eesti ajaloo kõige räpasemast valimiskampaaniast. Vastaste patte otsiti ja võimendati sihiteadlikult. Res Publica tuli turule uue poliitika maaletoojana, kuid ka teda on alust kahtlustada samade nõksude kasutamises mis konkurente. Uuele erakonnale polnud võõrad ei fiktiivsed sissekirjutused valimispiirkonnas ega kompra tilgutamine pressi.
Juba kohalike valimiste aegu andis Kesknädal Partsi pihta kogutuld, süüdistades endist kõrget riigiametnikku korteriafääris. Pressi peavool selle teemaga siiski ei haakunud, sest tegu oli vana luukerega, mida poliitvastased oskamatult püüdsid taaselustada.
Juhan Partsi vahest kõige tundlikum teema ongi kohtunikust eksabikaasa Merle. Veel nädal enne valimisi oli Juhan silmitsi kahtlustusega, nagu oleks ta valulise lahutusprotsessi käigus võltsinud oma abikaasa allkirja. Kapo täiendav käekirjaekspertiis kummutas selle väite.
Eeldatavasti saab Juhan Partsist taasiseseisvunud Eesti esimene vallaline peaminister. “Juhan Parts leidis armastuse!” hõiskas Kroonika veebruari keskel. Raske on mitte märgata, et Partsi uus saatjanna on silmatorkavalt sarnane mehe eksabikaasaga. Tulevane Esimene Tüdruksõber, 26aastane Stockholmi Ülikooli magister Daisy Tauk töötab advokaadibüroos Heta ning viibis Res Publica juhi kõrval ka valimisõhtul.
Praegune erakonna esimees polnud Res Publica sünni juures, vaid toodi sinna tippjuhiks nagu Indrek Neivelt Hansapanka. Mõlemad koolivennad on muide teinud noorena koos kergejõustikku, kuid kui Parts meelitas suvel oma erakonda Erki Noolt, jäi kergejõustiku suursponsor Neivelt rangelt neutraalseks. “Parts on päris hea läbirääkija. Oskab inimesi kokku panna,” kommenteeris Nool hiljem.
Tagantjärele tunnistab 12 aastat riigi teenistuses olnud Juhan Parts, et seisis läinud kevadel ristteel. Veel aprillis eitas riigikontrolör intervjuudes kava poliitikasse kolida. Kuus kuud hiljem oli aga temast saanud juba Eesti kõige kiiremini kasvava partei juht. Tema ametiaeg Riigikontrollis oleks lõppenud alles tänavu mais.
Riigikontrolörina teenis Juhan Parts viis ja pool Eesti keskmist palka. Deklaratsiooni järgi oli tal Hansapangast võetud 317 000 krooni korterilaenu. Muudes lahtrites (näiteks osakud ja aktsiad) seisid valdavalt kriipsud. Et Res Publica oma esimehele palka ei maksnud, elas Parts läbi suve säästudest ja vana töökoha puhkusehüvitisest, kuni erakonnakaaslane Olav Aarna palkas ta Kõrgemasse Kommertskooli magistriprojekti koordineerima. Parts elas korteris Kivimäe sauna juures ja sõitis ringi rendi-Toyotaga. Viimase sai erakond tasuta firmalt Amserv, mille juhid on samuti respublikaanid.
Nüüd võib öelda, et hüpe poliitikasse polnud nii suur gambiit, kui algul paistis. Kui Res Publica oleks titt, võtaks ta alles oma esimesi ebalevaid samme. Ent juba esimesed ristsed sügisel läbis Eesti noorim erakond hiilgavalt. Parts, kelle üleelusuurused reklaamplakatid vaatasid sisse majade ülemistest akendest, põhjustas poliitikamaastikul seitsmepallise maavärina. Ehkki näiteks Haapsalus suutis Res Publica murda aastaid ruulinud “mudamaffia”, jäi kohalikel valmistel Keskerakonna järel teiseks tulnud erakond suurima meepoti – pealinna võimu – juurest sügisel veel eemale.
Kuid poliitikataeva uus staar lubas juba sügisel, et järgmise valitsuse teeb kas tema või Edgar Savisaar. Res Publica eesmärk oli võtta 35 Riigikogu kohta. Selle auahne kava valguses olid pühapäeval saadud 28 parlamenditooli ning Keskerakonnaga jagamisele läinud esikoht mõningane pettumus. Siiski sellest piisab – ees ootab tõenäoliselt kolimine Res Publica kontorist Centrali hotelli vastast Stenbocki lossi.
Ehkki Juhan Parts tuli poliitikasse riigikontrollist, pole ta Toompeal päriselt uustulnukas. Riigikontrolörina osales ta valitsuse istungitel. Üheks võtmeisikuks Partsi tähelennus võib pidada president Lennart Merit. Just tema määras toonase justiitsministeeriumi asekantsleri 1998. aasta mais oma venna Hindrek Meri mantlipärijaks riigikontrolli.
“Sellest peale on Lennart Meri minu jaoks olnud inimene, kelle käest on alati saanud ka nõu küsida,” ei eita Parts, et tema mentor poliitikuna on olnud president Meri. Tähelepanelikumad märkasid lausa, et Partsi programmkõne Res Publica esimeheks valimisel oli segu erinevatest Meri kõnedest. “Inimesi tuleb tsiteerida,” kommenteerib Parts.
Partsi töölaud Res Publica peakorteris võiks kuuluda suvalisele ilmetule ametnikule: ainsad pisut üllatavad detailid on Heino Kiige ja Hando Runneli raamatud. Pealtnäha bürokraadist kuivik, on Juhan Parts tegelikult omas ringis tunnustatud nalja- ja napsumees. Ta on siiani kõva sportlane. Aasta algul tunnistati ta traditsioonilises muusikute-poliitikute jäähokimatšis poliitikute parimaks mängijaks.
Viis aastat tagasi liitus Parts poliitikute ja ametnike vutimeeskonnaga FC Toompea, kus ta mängib poolkaitses või ründes. Võistkonnakaaslase, kaitseministeeriumi kantsleri Indrek Kanniku sõnul osaleb Parts enamikus 4. liiga mängudes ning on igal hooajal löönud ka mõned kollid. Parts on platsil vaoshoitud. “Ta on puhas meeskonnamängija, vajadusel valmis palju musta tööd tegema,” iseloomustab tiimivend.
Eesti Ekspress kirjutas kunagi, et Hiina kalendri järgi on Juhan Parts tulihobune – tööd rabav tüüp, kes võib perutama hakata, takka üles lüüa ja ratsaniku ootamatult seljast visata. Kummal on tulevase valitsusjuhi suhtes õigus – Hiina vanarahval või vutisõpradel?
