20.02.2012, 03:20
Vabatahtlikult lahkunu hüvitis pole priileiva vastuvõtmine
Poolte kokkuleppel töölt lahkunu ei saaks hüvitist niisama, kuigi valitsus püüab seda nii kujutada.
Vabatahtlikult või poolte kokkuleppel töölt lahkunuid, kes kvalifitseeruvad töötuskindlustushüvitise saajateks, on 2013. aastal hinnanguliselt ligikaudu 7000, mitte aga 13 000, nagu koalitsioon siiani on ekslikult raiunud. Valitsusliikmete ja riigikogu õiguskomisjoni esimehe sõnavõttudest on aga jäänud mulje, et paljud neist inimestest võiksid süsteemi kuritarvitada ja hakata töötukassast raha välja petma. Nii see loomulikult ei ole, sest see lihtsalt pole võimalik. Kui järgmisel aastal hakkaks kehtima seadus, mida võimuliit proovib praegu kogu hingest tühistada, peaksid kõik need inimesed töötukassast hüvitise saamiseks tegema sama, mida siiani on teinud koondamise alusel hüvitist saanud. Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul tähendab see seda, et esmalt tuleb end töötukassas töötuna arvele võtta ja esitada töötuskindlustushüvitise avaldus. „Sarnaselt teiste töötukassast hüvitist saavate inimestega peavad ka vabatahtlikult või poolte kokkuleppel töölt lahkunud käima vähemalt kord 30 päeva jooksul või neile määratud ajal töötukassa maakondlikus osakonnas konsultatsioonil, samuti peavad nad täitma individuaalset tööotsimiskava ning võtma vastu neile pakutud sobiva töö,” selgitas Vanatalu. Kuid mis peamine — töötukassa hüvitisele pretendeeriksid vaid need vabatahtlikult või poolte kokkuleppel lahkunud töötajad, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 48 kuud (neli aastat) töötuna arvele võtmisele eelnenud 60 kuu ehk viie aasta jooksul. Seega mentaliteet, et hüppan iga paari aasta tagant ühelt töölt teisele ja vahepeal võtan töötuskindlustushüvitist, ei läheks läbi.