MIS NÜÜD JUHTUB? Villem (1) saab kaitsesüsti leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Tiit Blaat

Lisaks riigi poolt ettenähtud kaitsesüstidele oleks õige väikelapsed vaktsineerida ka tuulerõugete, gripi ja veel nii mõnegi haiguse vastu, kinnitab Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar. Riskirühm on ka vanemad inimesed, kelle immuunsus on kahanenud.

Mis on kaitsesüstimises viimasel ajal muutunud?

Tänavu viimastel kuudel hakkavad lapsed saama uut vaktsiini ajukelmepõletiku vastu. Tuleval aastal on riigieelarves vaktsiinihangeteks ette nähtud suurem summa kui varem. Neli-viis aastat tagasi kulus sellele aastas viis kuni seitse miljonit, viimastel aastatel 14 miljoni piires, tulevaks aastaks on lubatud üle 20 miljoni. Summa suurenemine on osalt tingitud uue vaktsiini lisandumisest immuniseerimiskavasse, osalt vaktsiinihindade tõusust.

Millal need hinnad tõusid?

Need kasvavad igal aastal.

Aa, et nafta hind kõigub, aga vaktsiinidel ainult tõuseb?

Jah, sest maailmas on järele jäänud üsna vähe vaktsiine tootvaid firmasid. Eestis ei ole neid kunagi toodetud.

Millised kaitsesüstid on tasuta?

Kuni 17aastastele lastele on tasuta kõik riiklikus immuniseerimiskavas olevad vaktsiinid (vt tabel – toim.). Igal aastal vaktsineerime kokku pisut üle 100 000 lapse.

Täiskasvanuid vaktsineeritakse tasuta ainult marutõve ning difteeria vastu. Viimasega samas vaktsiinis võib olla ka teetanus.

Millal lõpeb lapsena saadud kaitsesüstide toimeaeg?

Toime kestus on erinev. Näiteks difteeria-teetanuse vaktsiin toimib kuni kümme aastat. Tuberkuloosivaktsiin aga ainult mõned aastad, mistõttu käib praegu ka uue väljatöötamine. Lisaks pole praegune vaktsiin piisavalt efektiivne täiskasvanute kopsutuberkuloosi vastu.

Milliseid lastele ette nähtud vaktsineerimisi on hea täiskasvanuna korrata?

Difteeria ja teetanus, sest difteeriat leidub näiteks Venemaa piiri taga ning paar-kolm teetanuse juhtumit on ka Eestis viimastel aastatel olnud.

B-hepatiit, kui on oht nakatuda kas seksuaalkontakti, verega kokkupuutumise või narkootikumide süstimise tõttu. Seda vaktsiini pole tänased täiskasvanud lapsena saanud.

Kui noor naine pole põdenud punetisi, siis võiks ta end enne sünnitusikka jõudmist vaktsineerida. Punetistesse nakatumine raseduse esimesel kolmandikul võib tekitada lootel väärarenguid.

Poliomüeliit (lastehalvatus – toim.) likvideeriti Euroopas 2002. aastal. Aga mõnel pool Aafrikas ja Aasias leidub seda endiselt, nii et soovitame selle vastu vaktsineerida riskiriiki reisides.

Milliste haiguste vastu on veel mõtet vaktsineerida?

Gripp ja puukentsefaliit. Kõiki ühe- kuni kaheaastasi lapsi võiks vaktsineerida tuulerõugete vastu, millesse haigestutakse palju.

Kuna vananedes immuunsus väheneb, siis vajavad 65aastased ja vanemad inimesed vaktsineerimist pneumokokkide vastu, mis on kopsupõletikku tekitavad bakterid.

Miks ei teki pärast kaitsesüstimist kõigil immuunsust?

Esiteks pole ükski vaktsiin sajaprotsendiliselt efektiivne. Riiklikus immuniseerimiskavas on neist enamik suure, vähemalt 95–97protsendilise efektiivsusega. Ainult läkaköhal on see väiksem, 80–84 protsenti.

Teine põhjus on see, et kas haiguste või vanuse tõttu ei reageeri immuunsüsteem vaktsiinile ega tooda antikehi. Näiteks gripivaktsiin annab kaitse 70–90 protsendile täiskasvanutele, kuid ainult ­30–40 protsendile üle 60aastastest.

Millised vaktsiinid on ohutumad, elusad või surmatud?

Elusad sisaldavad nõrgestatud viirust. Inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiin on mingi keemilise ühendiga tapetud viirus, mille allesjäänud osad on piisavad antikehade tekitamiseks.

Surmatud vaktsiinidel on reeglina vähem kõrvalnähte, kuid ka vähem mõju. Aga olulist vahet ei ole.

Rasedatele ei anta elusvaktsiine, kuid surmatud vaktsiinid on neile praktiliselt ohutud. Nii võib näiteks gripivaktsiini kasutada alates 14. rasedusnädalast. Rinnaga toitvale emale võib teha kõiki vaktsineerimisi.

Kas vaktsineerimisega saab üle doseerida?

Ühekorraga kuus-seitse vaktsineerimist teha pole mingi probleem. Aga kui vahe jääb ­sisse, siis tuleb eri vaktsiinidel pidada neli nädalat vahet.

Kas kõiki vaktsiine süstitakse?

Poliomüeliidi elusvaktsiin on tilkadena, teised on süstid.

Mõned lapsevanemad loobuvad tasuta kaitsesüstidest ja ostavad apteegist liitvaktsiine, mis kaitsevad mitmete haiguste vastu. Mille poolest need paremad on?

Riiklikus immuniseerimiskalendris on täiesti heatasemelised vaktsiinid. Muidugi oleks otstarbekam kasutada liitvaktsiine, sest lapsi torgitaks vähem. Aga kuna need on kallid, siis ei ole riigieelarve võimaldanud neid kasutada.

Kui pärast liitvaktsiini jätkata tavaliste tasuta kaitsesüstidega, kas siis on oht, et need ei klapi omavahel?

Selline oht on olemas. Kui pere ei saa järgmisel korral seda mitmesajakroonist vaktsiini endale enam lubada, siis tekib segadus. Ning pole teada, kas perearst oskab selles orienteeruda.