Valgevenes püüdsid maskides mehed tungida Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Svjatlana Aleksijevitši korterisse
Valgevene presidendivalimistest on möödunud täpselt kuu, kuid võltsitud tulemuste järel puhkenud meeleavaldused ei näita vaibumise märke. Küll on ilmnemas julgeolekujõudude uus taktikaline võte: näidata opositsiooni võimu ja vastutuse eest põgenemas.
Täna teatasid opositsiooni loodud niinimetatud koordineerimisnõukogusse kuuluva Maksim Znaki toetajad, et maskides mehed on 39aastase advokaadi röövinud. Veel esmaspäeval ütles Znak BBC-le, et oma turvalisuse pärast mures.
Eile vahistasid samuti maskides mehed 38aastase nõukogu liikme Marõja Kalesnikava. Võimude väitel püüdis ta Ukrainasse põgeneda, kuid Kalesnikava toetajate sõnul on see petteoperatsioon. Konkureeriva selgituse järgi tahtsid võimud teda ise üle piiri ajada, mille ennetamiseks Kalesnikava oma dokumendid puruks rebis.
Need teated tähendavad aga, et lisaks juba eksiilis elavatele koordineerimisnõukogu liikmetele – alustades presidendikandidaat Svjatlana Tsihhanouskajast – on Valgevenes vabaduses veel üksainus opositsioonikogu liige: 72aastane Svjatlana Aleksijevitš, kelle kodu on juba piiramisrõngas.
Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Aleksijevitši korterisse püüdsid täna sisse murda needsamad maskides mehed – erariietuses eriväelased. Rootsi päevaleht Dagens Nyheter kirjutab, et samas hoones tegutseb ka Rootsi saatkond, mille juht, suursaadik Christina Johannesson läks Aleksijevitšile koju appi.
Rootsi välisminister Ann Linde on jaganud pärastlõunal Twitteris pilti, kust ilmneb, et Valgevene viimasel opositsionääril on külas teisigi diplomaate.
Valgevene politsei pole hiljutisi vahistamisi kommenteerinud, kuid viimaste päevade tegevuse süsteemsus ei jäta kahtlusi, et jõustruktuurid on teinud uue, jõulise avangu. Vene uudisteagentuuride vahendusel on teatanud ametisolev president Aljaksandr Lukašenka, et opositsiooniga ei ole millegi üle läbi rääkida. Küll kordas ta hiljuti oma varasematki lubadust, et võib kaaluda põhiseadusreformi ja uusi valimisi.
Ametlikult süüdistavad võimud opositsiooni koordineerimisnõukogu liikmeid riikliku julgeoleku õõnestamises. Vangistatud opositsionääride asukoht ei ole teada.
Kuu aega kestnud meeleavalduste koordineerimine on aga olnud võrgustunud. Peaasjalikult suhtlusrakenduse Telegram kaudu toimuv kommunikatsioon on juhtinud nii meeleavalduste kulgu kui ka jaganud infot vahistatud inimeste kohta. Võimude hirmutamistaktikast hoolimata pole meeleavaldused seni vaibunud.
