Valimised pakuvad Eesti venelastele Putinit Kaliningradi jüngritega

Vene kodanikud saavad nädalavahetusel Tallinnas valida duumasse ka Kurski oblasti kommuniste, parempoolseid Amuuri jõe äärest või žirinovskilasi Moskvast.

Meie Vene passiga muulased saavad loomulikult näidata oma toetust ka president ­Vladimir Putinile isiklikult, aga praktikas tähendab see siiski märgi tegemist nimekirja Ühtne Venemaa juurde.

Vene valimiskord on nimelt võrreldes eelmiste duumavalimistega põhjalikult muutunud. Mingit konkreetse kandidaadi poot hääletamist – nagu see käib näiteks Eesti valimistel – ei ole. Oma hääl tuleb anda ühe või teise erakonna poolt. Ka valimisliidud ei ole lubatud (samamoodi, nagu on valimisliidud ammu keelatud Riigikogu valimistel).

Ka üksikkandidaate duumavalimistel ei kohta.

Samas ei panda sugugi iga valija ette välja tervet erakonna nimekirja. Valimissedelitel näeb parteide nimestikes kaht eri osa – üks föderaalne, teine aga piirkondlik.

Näiteks Putin on Ühtse Venemaa nimekirjas ainus üleriigiline kandidaat, kelle auks saab poolthäält anda kõikjal üle Vene Föderatsiooni. Eestis elavate valijate menüüsse pakutakse Kremli peremehe juurde lisaks mõned Vene võimupartei tähtsamad tegelased Kaliningradi oblastist.

Parteidele on jäetud üsna palju vabadust, keda kandidaatidest mis piirkonnas näidata. Kord näeb ette, et iga Vene erakond tohib oma valimisnimekirja jagada vähemalt 80ks, aga mitte enam kui 153 jupiks, mida piirkonniti rahvale esitleda. Sealjuures ei pea need piirkonnad üldse kokku langema ametlike oblastite või vabariikidega.

Vene valimistel on veel mõned päris olulised muutused.

Valimissedelitel ei leidu enam lahtrit “?????? ????” ehk “kõigi vastu”. Selle olemasolu on Venemaal varem esitletud kui sealse demokraatliku riigivalitsemise supernäidet. Ilmselt etendas see lahter rohkem võimuvastaste meeleolude auru väljalaskmise ventiili rolli. Nüüd aga saab anda ainult poolthääli või siis valimata jätta.

Varem oli Venemaal valimistulemuse kehtivuseks tarvis vähemalt 25 protsendi valijate osavõttu, aga nüüd on sellest nõudest loobutud. Eestis on sarnane valijate aktiivsuse miinimumnõue prügikasti heidetud juba ammu.

Küsitluste avaldamine keelatud
Viis päeva enne valimisi ei tohi Venemaal enam avaldada gallupeid ega valimisprognoose, kuni kõik valimisjaoskonnad on pühapäeval uksed sulgenud. Ei tohi avaldada ka valimisjaoskondade juures tehtud “ukseküsitluste” (exit-­polls) andmeid. Põhjuseks on hirm, et need andmed mõjutavad kuidagi tulemusi. Siin pole tegu siiski värskelt kehtestatud normiga, vaid sarnane kord kehtib juba viimased viis aastat.

Venelased kardavad siiski, et keelatud infot võib avaldada mõnes teise riigi meediakanalis, mis on ka Venemaal kättesaadav. “Pole kahtlust, et mõned Ukraina või Eesti kanalid avaldavad ukseküsitluste teabe enne jaoskondade sulgemist,” ütles uudisteagentuurile Itar-TASS Vene keskvalimiskomisjoni esimees Vladimir Tšurov.

Enne viimast nädalat on küsitlusi siiski avaldatud, viimased neist esmaspäeval. Uuringufirma VTSIOM andmetel saab Putini Ühtne Venemaa 62 protsenti hääli. Teine uuringufirma, Juri ­Levada keskus aga pakub putinlaste saagiks koguni 67 protsenti, see on üle kahe kolmandiku kõigist häältest.

Mõlema firma küsitluse järgi peaks duumasse pääsema ka kommunistid 12–14 protsendi häältega. VTSIOM pakub duuma valimiskünnise ületamist ka Vladimir Žirinovski liberaaldemokraatidele ja Õiglasele Venemaale, mida kumbagi peetakse läänes Kremli-meelseteks Ühtse Venemaa ta skuparteideks. Küsitluste tulemused avaldas Venemaa riiklik ingliskeelne kanal Russia Today.

Demokraatiameelsed Jabloko ja Paremjõudude Liit on küsitluste andmetel Venemaal umbes sama popid kui Eesti valimistel venekeelsed jõud, s.t nende poolt hääletab tühine osa valijaist.

Agitatsioon Eesti meediakanalites on keelatud
Vene parteid ei tohi teha endale propagandat välismaa massiteabevahendites. Seega näiteks Eesti venekeelne press duumavalimistelt reklaamiraha ei kogu.

Selle põhjuseks on Vene keskvalimiskomisjoni kinnitusel üldine keeld kaasata kampaaniasse välismaa kodanikke, kodakondsuseta isikuid ja välismaiseid juriidilisi isikuid. Välismaalased ei tohi üldse mingil moel Vene valimistel valimiseelset propagandat teha.

Eestis elavatel Vene kodanikel isekeskis propagandat teha siiski keelata ei saa. Teoorias on lubatud ka näiteks korraldada valimisüritusi Vene saatkonnas või konsulaatides, aga tegelikkuses seatakse sellele suur hulk piiravaid tingimusi.

 

Eestist tahavad Riigiduumasse pääsuks hääli koguda näiteks

• Venemaa president Vladimir Putin – Ühtne Venemaa
• Kaliningradi oblasti kuberner Georgi Boos – Ühtne Venemaa
• duuma majanduskomisjoni esimees Jevgeni Fjodorov – Ühtne Venemaa
• duumasaadik, Vene kompartei esimees Gennadi Zjuganov – kommunistid
• duuma väliskomisjoni aseesimees Juli Kvitsinski – kommunistid
• duumasaadik Vladimir Žirinovski – liberaaldemokraadid

Allikas: Vene valimiskomisjonid, erakonnad