Väliseesti kirjaniku sunnitud hobi

Millise omamoodi käsitööga tegeles Eesti-Rootsi kirjanik Enn Nõu, kui tema lapsed olid väikesed? Vihje: tegemist oli kirjanikepaari lastega ning paraku ka sügava nõukogude ajaga.

Ajakirja Looming septembrinumber valgustab Helga Nõu sõnade läbi ka abikaasa Ennu tollaseid tegemisi: "Enn tegi meie oma laste jaoks ENSV raamatuid ümber, "tsenseeris" neid, kleepides ebasobivatele sõnadele peale kitsad paberiribad. Nii on ta näiteks Alttoa-Raigna "Aabitsas" (1960) muutnud "oktoobripeo" "Eesti Vabariigi aastapäevaks", "7. novembri" "24. veebruariks", "Tähekese" "Klassileheks", "punase tähekese" "Eesti vapiks", "oktoobrilapsed" "koolilasteks" ja "näärid", "nääriehted" ja "näärivana" vastavalt "jõuludeks", "jõulueheteks" ja "jõuluvanaks".

Aga see ei ole sugugi kõik: "Teistes raamatutes, kus oli juttu kolhoosist või pioneeridest, muutis ta need "külaks" ja "skautideks"."

Ei tea, mitu tundi kulus kirjanikust isal sildikeste kleepimisele kokku, aga Helga Nõu sõnade järgi töötas abikaasa niimoodi läbi "ligi sada raamatut".

Püüe lapsi säästa oli aga siiski tulutu. "Elu irooniana võib lisada, et meie lapsed ei hakanudki neid kunagi lugema," ütleb Helga Nõu samas Loomingu numbris.