Vana kalur kirub kahejalgsete ahnust
Loobin spinningut Liivi lahes, Saaremaa lõunaküljel. See peaks olema ideaalne koht. Aeg-ajalt jääb lant kinni mingisse hiidvanasse adrusse kasvanud võrku, mida ei ole juba ammu viitsitud välja võtta. Ajad, kus räägiti pärastlõunaks välja püütud kümnest haugist, on minevik. Meres on veel ainult võrgud.
Urmas Margus (53) on Pärnu kandis kala püüdnud 1966. aastast saadik. Vaid sundteenimine Nõukogude sõjalaevastikus ja osalemine Suessi kanali kriisis tegi kalapüügile mõneks ajaks vahe sisse.
Kalapüüki on mees jätkanud siiani. Alles sai tal valmis uus üheksameetrine paat, milles ühendatud euronõuded ja ranna traditsioonid. “Ikka lappaja,” ütleb Margus.
Tema tööpäev algab varahommikul ehk kell 2 öösel, kui ta suundub sadamasse mõrdasid kontrollima. “Kala tuleb hommikul jahedas töötlejale üle anda,” ütleb Margus.
Talvel ta püüdmas enam ei käi. “See on nooremate meeste töö." Hobi korras peab ta hoopis võrgupoodi.
Surve kalale kasvanud
“Vanasti ei viitsinud keegi ahvenat või koha püüda. Selle eest saadi liiga vähe raha. Täna makstakse hästi ja surve on suur. Isegi lätlased ja ukrainlased käivad Pärnu lahest kala püüdmas,” räägib Margus. “Pankurid tahavad rohkem raha teenida, kalurid tahavad rohkem raha teenida.”
Margus on teadlik kalur. Ta on Eesti Mereinstituudi usalduskalur. “Püüki peab piirama. Kui lasta kudemisajal ka kalurid peale, siis on meri tõesti kolme aasta pärast tühi.”
Hülgeid ta ei sõima, kuigi need on ka tema võrkudest läbi käinud. Ka kormorane mitte. Neil on ka õigus maamunal elada. Kahejalgsete ahnus on kõige hullem.
Mida suudab üks hüljes näiteks moodsa traalilaeva taga tõmmatava nooda vastu, mille suu on 40 korda 40 meetrit suur, küsib vana kalur. Lisaks mõnesajale kutselisele kalurile üritab Pärnu kandis raha teenida ka paarituhandepealine harrastuskalurite armee – tirgutajad. Ja nende saak ei jää kutseliste omale alla.
Kõige hullem on, et lubati ka suvel traalida, räägib Margus. “Kalavarude mõistlikust kasutamisest on asi kaugel.” Enamasti elavad kalurid räimest, mille püügimaht on olnud tänavu rahuldav, kuid kokkuostuhind väga madal – 1 kroon kilost.
Rekordsaagid jäänud minevikku
Mereinstituudi kalateadlane Heli Špilev ütleb, et ahvena ja koha rekordsaagid jäid Liivi lahes 1993-1994 aastasse, kui tööle asusid fileerimistehased ja tekkis nõudlus nende kalaliikide järele. Kuid viimasel kolmel aastal on koha püük üldse keelatud ja ahvenasaak on langenud 450 tonnilt 1994. aastal 300 tonnini 2001. aastal.
Mereinstituudi kontrollpüük näitab, et koha kudekari on endiselt kehvas olukorras, kinnitab Heli Špilev. “Kohade kudekarjast ei saanud tänavu täit pilti, sest emaseid jäi väga vähe mõrda. Valdavalt saadi kätte isaseid kohasid, kes jäävad koelmute juurde valvesse, aga emased lahkuvad sealt.”
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Enno Kobakene, ei usu et hülged oleksid kalavarudele väga saatuslikuks saanud.
“Kui Pärnu kandis veel kala on, siis teadlaste hinnangutel on ahvenavarud Väinameres kukkunud ligi 100 korda.” See ei ole hüljeste töö.
Ministeerium on valmis hüljeste tehtud kahju kompenseerima, aga avaldusi tuleb väga vähe, tihti meestelt, kes kala ei püüagi, vahendab Kobakene Saaremaa kogemust.
Rannapüüki tuleb tagasi hoida ja vaadata tuleb ka, mis toimub avamerel, kus püüavad suured laevad väga suurte püünistega. Kobakene lubab tõstatada Läänemere komisjonis suurte laevade küsimuse, mis püüavad toorainet kalajahu tootmiseks.
Levinud äriidee: fileerimine
Pärnu kandis tegeleb kala fileerimisega seitse firmat. Kõigile varsti enam tööd ei jätku, ennustab firma Acipenser juhataja ja üks omanikest Aksel Puust. Praegu on Acipenser spetsialiseerunud ahvena fileerimisele. "Me ei kavatse ennast laiendada," rõhutab Puust, kes annab tööd poolesajale inimesele. Nad tegutsevad pankrotistunud Sprattuse tootmisruumides.
"Täna ostame ahvenat 30 krooni kilo pluss käibemaks. Varsti võib kala hind tõusta kuni 40 kroonini kilo eest," ennustab Puust. Teda ei huvita, kas kala tuleb kutselistelt või harrastajatelt. "Peaasi, et kätte saame." Talvel tuleb pool harrastajatelt ehk tirgutajatelt, suvel aga enamik kutselistelt kaluritelt," usub Puust. Kui saab, siis nad lõikavad ka Peipsi kala. Tõenäoliselt ostaksid nad ka hüljestelt ja kormoranidelt, kui need oskaksid müüa. "Ega meile otse ei müüda. Vahendaja ikka vahel," selgitab Puust.
