VANA KULD: Eesti krooni toob jõuluvana tänavu
Eesti krooni emiteerimine on äpardunud peamiselt Eestisisestel põhjustel. N. Liidu seadus Balti vabariikide majanduslikust iseseisvusest lubas kolmel Läänemere äärsel vabariigil põhimõtteliselt kasutusele võtta oma rahvusliku valuuta. Muidugi hakkasid Moskva keskpangad seda seadust ignoreerima, ent Eesti poliitiliste jõudude koostöös oleks saanud sellest kunstlikust tõkkest üle. Komistuskivi oli ikkagi vastuolu kahe erineva majanduse arendamise kontseptsiooni vahel. IME projekti koostades ei suutnud kaks konkureerivat teadlaste rühma kunagi omavahel kokku leppida tähtsates asjades, sealhulgas ka oma raha
küsimustes. Ühe rühma eesotsas oli praegune valitsuse esimees Edgar Savisaar, talle oponeeris praegune Eesti Panga president Rein Otsason. Savisaar pole kunagi pidanud tähtsaks kiiret oma rahale üleminekut. Esmalt on tema meelest vaja sammsammult kõrvaldada kaos, olemasolevat majandust reformides. Rein Otsason on alati rääkinud oma raha tähtsusest Eesti majanduse korrastamisel. See mõte meeldis rahvale rohkem ja Savisaare ostukaartide idee tunnistati sobimatuks.
Edgar Savisaar hakkas autokraatseid juhtimismeetodeid kasutades piirama Eesti Panga sõltumatust. Põhjuseks tõi ta
Rootsi majandusteadlaste seisukoha, et raha emiteerimise ajal peab riigipank olema valitsusega tihedalt seotud. Sellise surve olukorras pole panga juhatus ja tema president Rein Otsason suutnud iseseisvalt tegutseda ega astuda vajalikke samme Eesti krooni emiteerimiseks. Valitsusringkondades nimetatakse aga Rein Otsasoni saamatuks, kellele ei tohigi usaldada nii tähtsat asja nagu Eesti raha. Kui tegu on vaid Rein Otsasoni isikuga, tuleks mõistagi kaaluda teisi kandidatuure Eesti Panga etteotsa. Kahjuks pole härra Otsason tõepoolest teinud kõiki vajalikke ettevalmistusi Eesti krooni emiteerimiseks.
Igal juhul on meil õigus nõuda Eesti Pangalt krooni hiljemalt järgmiseks jõuluks.
Siim Kask (EE nr.1 1991)