Vandenõuteoreetikute hall kardinal: valeinfo superlevitaja Eestis on saksa kullamiljonär
(1)
Mai 2013. Berliini luksusliku Ritz-Carltoni hotelli saalis toimub suurejooneline kullakonverents. Kohal on sajad kallites ülikondades lipsustatud tegelased. Nad plaksutavad vaimustunult. Laval seisab laialt naeratav Herbert Heinz Jungwirth, käes 100grammine kuldmünt, mis kannab nime Siegfried-Taler ehk Siegfriedi taaler (taaler oli keskaegne hõbemünt). See on mündi esmaesitlus ning peagi pärast üritust pannakse Siegfriedi taalrid müüki gala korraldanud kullaäri kodulehele.
Möödub seitse aastat. Euroopa teises servas, pisikese Eesti vandenõuteoreetikute portaalis Telegram ilmub reklaam: „Euro on kaotanud 550 protsenti oma väärtusest. Osta kulda ja hõbedat Saksamaalt ja hoia oma raha tulevikuks!“ Selgub, et reklaami taga on seesama Jungwirth.
Telegrami portaali suurim reklaamiostja
Näiteks meie raamatupoodides koroonaeitajate menuteoseks kujunenud „Koroona valehäire“ taga seisab samuti Jungwirth. Koroonapandeemia uue laine harjal skandaalidest ja spetsialistide pahameelest hoolimata lettidele jõudnud raamat on täis labaseid rumalusi, kuid miski ei väära Jungwirthi kirjastuse Reval Buch üllitise edulugu. Ja see pole sugugi esimene faktidega loominguliselt ringi käiv käsitlus, mille see kirjastus Eestisse on importinud.
Apollo raamatupoed müüvad kaheksat, Rahva Raamat kuut Reval Buchi kirjastatud teost. Nii on lettidele jõudnud mitu alternatiivkäsitlust Adolf Hitlerist ja Natsi-Saksamaa kuritegudest. Raamat, mis väidab, et kõik ajakirjanikud on tegelikult osa CIA erioperatsioonist, ja teine raamat filantroop George Sorose üüratust kurjusest.
Jungwirthist on saanud Eesti esoteerikute ja vandenõuteoreetikute hall kardinal. Lisaks raamatupoodidele paistavad tema kõrvad ka vandenõuteooriatele keskenduva Telegrami portaali tagant.
Kõrvalt vaadates jääb mulje, justkui oleksid alati kitsikuses virelenud portaali vedajad hiljuti rahapaja leidnud. Veebileht on täitnud ajalehed, televiisori ja raadiod ulatuslike reklaamikampaaniatega ning palganud advokaadibüroo Eversheds Sutherland vaidlema riigikantseleiga, et toimetuse liikmed pääseks valitsuse pressikonverentsidele.
Avaliku info põhjal võib järeldada, et osa uhhuuportaali sissetulekust tagab Jungwirthi esoteerikakirjastus.
Just Telegrami meeskond aitas kirjutada Reval Buchi kirjastatud teosele „Koroona valehäire“ eessõna ning turundas seda suurejooneliselt enda kanalites. Kirjastus omakorda on ilmselt suurim Telegrami reklaamiostja, kes ostnud pinda nii veebiportaali kui ka paberajakirja. Samuti on kirjastus mitme Telegrami taskuhäälingu sponsor. Reval Buchil on ka emafirma, väärismetalli müügiga tegelev Edelmetallkasse OÜ, mis on samuti Telegramilt kullabisnise promomiseks reklaampinda soetanud.
Telegrami eestvedaja Hando Tõnumaa ei eita koostööd saksa ärimehega.
„Meie koostöö härra Jungwirthiga sai alguse varakevadel: siis kui valitsused ja peavoolumeedia hakkasid rahvast koroonaga hirmutama. Tunneme teda piisavalt hästi,“ teatab Tõnumaa. „On üsna loogiline järeldada, et kui meie lehel on mingisuguste toodete reklaamid, siis on nende reklaamide eest makstud ka raha.“
Tõnumaa ütleb, et kõik Telegrami lood ilmuvad vaid toimetuse heakskiidul ning reklaamiklient sisu ei mõjuta. Kui palju Jungwirth Telegramile sisse toob, portaali vedur ei avalda.
Kuidas saada miljonäriks?
Herbert Jungwirth on Eestis pisiäri ajanud juba 1990ndatest, kuid edu jääb pigem viimastesse aastatesse. Edelmetallkasse (otsetõlkes „väärismetallikassa“) majandusnäitajate põhjal võib meest kõhklematult nimetada miljonäriks.
Edelmetallkasse tegeleb majandusaasta aruannete väitel „ärialase nõustamisega ning nominaalväärtust omavate müntide (maksevahendite) müügiga posti ja interneti teel“.
Jungwirthil on sarnase nimega ärikeha ka Saksamaal, kuid Edelmetallkassega seotud kaubamärgid on registreeritud Eesti firmale.
Edelmetallkasse OÜ kaubamärgina on Saksamaal registreeritud Siegfried-Taler ehk mündid, mida Jungwirth 2013. aasta galaüritusel esitles.
Edelmetallkasse ei müü neid münte klientidele otse, vaid vahendaja kaudu.
„Siegfried Talerid on saadavad vaid eksklusiivselt läbi meie müügipartneri Global Gold,“ seisab Edelmetallkasse kodulehel.
Tänavu aasta algul hakkasid Saksamaal Düsseldorfis asuvasse advokaadibüroosse Bender & Pfitzmann pöörduma kliendid, kes investeerisid Global Goldi kaudu Siegfriedi taalritesse ning olid oma rahast ilma jäänud.
„Meie kliendid tunnetavad, et on pettuse ja liigkasuvõtmise ohvrid,“ ütleb büroo partner Johannes Bender, nimetades vastavaid paragrahve Saksa karistusseadustikust.
Advokaadibüroo: kliendid said petta
Et midagi on ärimudelis mäda, tajub ilmselt igaüks, kes natukenegi kulla turuhinnaga kursis.
„Esindame arvukalt kliente. Nad ostsid Siegfried-Talereid, mille hind oli 100 protsenti kõrgem kui kulla või hõbeda tegelik hind. Kliendid ei teadnud seda, kuna hinnaerinevus oli tellimuses ja arves varjatud,“ selgitab saksa advokaat.
„Sellistel müntidel ei ole turgu,“ hoiatab advokaadibüroo enda kodulehel.
Jurist lisab, et kliendid oma silmaga kuld- ja hõbemünte kunagi ei näinudki. „Siegfried-Talereid tavaliselt ladustatakse ja neid ei tarnita, nii et klient ei saaks teada, kas need üldse on olemas või kas need on üldse kullast või hõbedast,“ räägib Bender. Kui klient soovib kuldmünti oma kätte, peab ta tasuma lisatasusid.
Saksamaa investeerimisinfot jagav portaal Goldman Morgenstern & Partners on samuti pühendanud Siegfried-Taleritele mitu analüüsi, jagades ka investorite kogemusi. Üks investor kaotas poole aastaga poole oma rahast.
Herbert Jungwirth jättis Eesti Ekspressi küsimustele sisuliselt vastamata. Kuna päring sai saadetud tema Saksa kontaktaadressile, hakkas Jungwirth väitma, et tema Eesti äri pole tema Saksamaa äridega seotud.
„Meie ettevõte on Deutsche Edelmetallkasse – DEK – GmbH Müchenis. Edelmetallkasse OÜ Eestis on eraldiseisev ettevõte. Meil sellega seoseid ei ole. Te saate seega ka aru, et me ei saa anda vastust teie küsimustele,“ vastab ta. „Lisaks sellele on teie küsimused meie ettevõtte sisetegevuse kohta. Ükski professionaalne ettevõte ei saa sellistele küsimustele vastata.“
Jungwirth väidab, et tema Saksa ettevõtte tooteid tellitakse kolmel kontinendil ning tema äripartnerid on muuhulgas eri keskpangad. Tema väitel ulatub Saksa ettevõtte müügitulu 25 miljoni euroni.
Karjäär vene propagandat edastavas telekanalis
Edelmetallkasse ärimudel paistab põhinevat kreedol, et Euroopa Liidu majandus kukub iga hetk kokku ja paberraha kaotab väärtuse. Seega tuleb mõistagi maine vara kuldmüntidesse investeerida.
„Kindlusta enda varud kulla ja hõbedana ning tee ennast poliitikast ja paberrahast sõltumatuks,“ kõlab ettevõtte reklaamtekst.
Üsnagi varjamatult, kuid oskuslikult on Jungwirth juba aastaid kasutanud kõikvõimalikke kanaleid, et veenda inimesi Euroopa Liidu majanduse peatses hukus. Vaadakem või tema põnevat karjääri Saksamaa kohalikus televisioonis.
Tüüringi liidumaa telekanal Salve.tv oli esimene Saksamaal, mis aitas vene propagandakanali RT internetist sakslaste televiisoritesse viia.
Tüüringi poliitikud on vene propaganda levitamist kõvasti kritiseerinud. Kuid kanali omanik Klaus-Dieter Böhm vastas: „Tegemist on vastulöögiga Putini-vastasele kajastusele Saksamaal.“
Aastaid tagasi oli Jungwirthil Salve.tv-s esoteerikasaade „Lebens-Forum-Wohlstand“, kus tal käisid külalisteks peamiselt uhhuuraamatute autorid ja kullaärimehed. Aga mitte ainult.
Saadet kritiseeris kohalik ajakirjandus kui esoteerika sildi all tegutsevat paremäärmuslaste platvormi. Kõikvõimalike vandenõuteoreetikute kõrval esines saates näiteks ka Beatrix von Storch, praegune ultraparempoolse partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) asejuht, ning AfD poliitik Björn Höcke, kes kuulub partei eriti äärmuslikku tiiba.
Salve.tv enda sotsiaalmeedia- ja veebilehelt võib leida Edelmetallkasse.tv nimelisi saateid, mis näib olevat puhas sisuturundus Jungwirthi ärile. Et sellistel videotel on kümneid tuhandeid kuni sadu tuhandeid vaatamisi, võibki eeldada, et Jungiwirthi klientuur pärineb vähemalt osalt Salve.tv vaatajate seast.
Kui Telegrami portaal tegutses veel ärikeha Telegram OÜ kaudu, investeeris sinna raha mitu tuntud ärimeest: Viktor Siilats, Alar Tamming, Raivo Orgusaar ja Toomas Laanpere.
Laanpere enda sõnutsi aastatetaguse avantüüri tõttu rahaliselt ei kannata, kuid tal on takkajärgi kahju, et raha paremasse kohta ei suunanud.
Laanperel on nõue nii Telegram OÜ kui ka portaali praeguse peatoimetaja Mariann Joonas-Tõnumaa vastu, kellele ta korduvalt raha laenas. Hando Tõnumaa kohta ütleb ta otsekoheselt: „Tegemist on pettur-võlgur-võrukaelaga.“
Telegrami tegijad jäid Laanperele võlgu 50 000 eurot. Paari aasta vältel on talle tagasi tilkunud pisut üle 1700 euro.
„Kui nüüd seda tempot vaadata, siis jõuab Rail Baltica enne kaks korda valmis saada ja üles kaevata, kui nemad mulle selle summa tagasi maksta,“ ütleb investor.
Miks üldse üks arukas ärimees Telegrami raha paneb?
Laanperele torkas aastal 2013 silma kriitiline seisukoht „ärmatamise“ osas. „Vaatasin veel, et sellised korüfeed nagu Siilats ja Tamming on juba investeerinud, mis siis enam mõelda,“ ütleb Laanpere.
2014. aastal alanud Vene-Ukraina konflikt pani investorite kannatuse proovile. Telegramis hakkasid ilmuma artiklid, mis õigustasid Venemaad. Kõige tipuks hakkas investeeritud raha kaduma, palku ei makstud välja ning Hando Tõnumaa haihtus Taisse „loomingulisele puhkusele“.
2016. aastal sai investeerijatel mõõt täis. Enne pankrotti jõudis Tõnumaa meestele pakkuda, et võlgade tasumist võiks arutada „ühiselt LSDd tehes“. Laanpere meenutas, kuidas kohtus raputas Tõnumaa kohtuniku lauale rahakotist kolm punast eurosenti, teatades, et kõik ülejäänud investeeringud „söödi ära“.
Raha kadumine päädis teatega prokuratuuri, kuid kriminaalmenetlus lõpetati 2018. aastal ning prokuratuur saatis Tõnumaad „raamatupidamise kohustuse rikkumise“ tõttu oportuniteedimäärusega 150 tunniks üldkasulikule tööle.
Mõne nädala eest üllatas Laanperet Hando Tõnumaa üliviisakas kiri, kus pakuti talle 25 000 eurot, kui kõik kahjunõuded Telegrami vastu tühistatakse. Allkirjade ja raha üleandmiseni pole veel jõutud.
„Oleme tänu viimase aasta edukale äritegevusele saanud teha pakkumise, millega ta nõustus. Me ei teadnud, et võlgade maksmine on kuidagi taunitav tegevus,“ selgitab Hando Tõnumaa Ekspressile.
Raamatuid Hitlerist ja Sorosest
Samamoodi on Jungwirth Reval Buchi ja raamatupoodide abiga oma sisuturundussaadete külalised nüüd Eestiski pjedestaalile tõstnud.
Jungwirthi saadetes üles astunud endise ajakirjaniku Udo Ulfkotte teoseid on Eestis ilmutatud kaks: „Ostetud ajakirjanikud“, mida võib nimetada süvariigi vandenõude tüvitekstiks (põhjalikult ja vaimustusega lahkas seda teost aasta algul Objektiivi portaal), ning „Massiimmigratsioon ja kuriteod“, mis maalib pagulastest pildi kui vägistavatest metslastest, kes tõid Euroopasse kaasa „vägistamise pandeemia“.
Teine Jungwirthi saatekülaline ja Reval Buchi raamatute autor Michael Grandt on siin üllitanud teose „Atentaat Merkelile“, mis kirjelduse järgi paistab olevat fantaasia Merkeli mõrvamisest ja sellest, kuidas elu pärast maailmas ilusaks muutub.
Grandti sulest on miskipärast just vene keeles ilmunud ka „Адольф Гитлер. Корректировка“ („Adolf Hitler. Korrektuur“), mis räägib, kuidas ajalugu Hitlerit valesti kajastab. Päris genotsiidi eitamiseni raamat ei jõua, kuid levitab näiteks väiteid, et hoopis sakslasi mõrvati Hitleri valitsemise ajal massiliselt. Märkimisväärne, et Reval Buch pole mitte ainult selle raamatu edasimüüja ja maaletooja, vaid ka väljaandja. Teose on raamatupoodide info väitel toimetanud keegi Liia Kobakäpp, tõlkinud Mia Kobakäpp.
Nii mõnigi valeinfost ja vaenukõnest kubisev teos ei jõuaks eales müüki Jungwirthi kodumaal Saksamaal. See on müügiargument.
„Hankige enne, kui see keelustatakse! Romaan, mida ükski Saksa kirjasta ei tohi trükkida!“ kõlavad reklaamlaused.
Eesti raamatupoed võimaldavad küsimusi esitamata pisendada inimsusevastaseid kuritegusid, fantaseerida ja anda ideid tipp-poliitikute tapmiseks, valeks kuulutada 1,3 miljonit inimest hauda viinud pandeemia.
„Neis avaldatud soovitused ei pruugi vastata Apollo seisukohtadele ega kõigi meie klientide ja külastajate vaadetele. Küll on lugejatel võimalus erinevate vaadete ja seisukohtadega tutvuda,“ vastas Apollo pressiesindaja.
„Me võtame müügile enamuse Eestis ilmuvatest eestikeelsetest raamatutest ning lähtume sellest, et müüa oma raamatupoodides võimalikult laias valikus raamatuid, seistes sellega arvamuste ja sõnavabaduse eest,“ kommenteeris „Koroona valehäire“ müüki Rahva Raamatu tegevjuht Jan Plaan. Ent kui tiraaž oli läbi müüdud, tabas teda äkiline meelemuutus. Plaan teatas läinud nädalal telesaates „Suud puhtaks“, et „Koroona valehäiret“ enam müügile ei panda.
Reval Buchi juhataja Ian Oja väitis Eesti Ekspressile eelmisel nädalal, et edastas küsimused saksa omanikule, kuid need jäidki vastamata. Enne vastamist paluti toimetusel läbi lugeda ka „Koroona valehäire“ raamat ning kirjutada põhjalik analüüs.
