Vanemad rikuvad seadust lapse hariduse nimel
Kevini* ema peab lapse koolivalikut äärmiselt oluliseks. Tallinna Reaalkool oleks hea valik, mõtleb Kevini ema. Gustav Adolfi gümnaasium sobib ka. Mõni eliitkool oleks ikka lapsele parim.
Selleks, et Kevin saaks kandideerida Gustav Adolfi gümnaasiumi esimesse klassi, kirjutas ema poisi sisse vanalinna korterisse. Nad on jõukas perekond, elavad Nõmmel, kuid kinnisvara investeeringuna on korter vanalinnas.
Nende naabril Nõmmel on suguvõsa mitu last sisse kirjutatud kesklinnas elava tädi korterisse. Ikka Gustav Adolfi kooli pärast.
Et laps saaks kandideerida heasse kooli, muudavad igal kevadel mitmed sajad Tallinna lapsevanemad oma sissekirjutust. Kusjuures sissekirjutusest ainuüksi ei piisa lapse kooli saamiseks. Ka koolikatsed tuleb läbi teha.
Põhiline ralli käib kahe kooli ümber – 21. kool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Mõlemad on koolide edetabeli esikümnes. Sõltuvalt aastast kandideerib neis kohale kolm kuni viis last.
Teised neli Tallinna südalinna eliitkooli (Reaalkool, Inglise Kolledž, Prantsuse Lütseum ja Vanalinna Hariduskolleegium) on ilma piirkonnata. Neisse saavad koolikatsetele tulla kõik soovijad, ka väljastpoolt Tallinna.
Selle aasta septembris 21. kooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi esimesse klassi läinud lastest ainult pooled elavad nende koolide lähedal. 50 protsenti poistest-tüdrukutest sõidab igal hommikul läbi linna kooli.
Hendrik Agur, Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor: “Loomulikult on saanud avalikuks saladuseks, et selleks, et meie õpilaseks kvalifitseeruda, toimub massiline piirkonna elanikuks registreerimine.”
Gustav Adolfis on koolikatsetel küsimusele “Kus sa elad?” levinuim vastus “Ema käskis öelda, et...”.
On väga tavaline, et need, kes ühte kooli sisse ei saa, registreerivad end kiiresti teise kooli piirkonda ning osalevad ka seal katsetel. Internetis on see lihtne, kui elukoha omanik on asjaga nõus. “Eelmisel aastal esines korduvaid sisse- ja väljakirjutusi, millest võib järeldada, et vanemate sooviks oli kandideerida nii Tallinna 21. kooli kui ka Gustav Adolfi gümnaasiumisse,” ütleb Tallinna haridusameti infospetsialist Leini Jürisaar.
Kevin ei saanud Gustav Adolfisse sisse, kuid nemad 21. kooliga õnne proovima ei läinud. Ema otsustas Nõmmelt kooli leida. Kodulähedane Pääsküla gümnaasium oli välistatud – koolil on kuulsus, et nad võtavad vastu mujalt kehva õppeedukuse tõttu väljakukkujaid. Edetabelis on Pääsküla kool tagumises otsas. Kevini ema kirjutas poisi sisse tuttava juurde, et piirkonnakoolid oleksid Rahumäe ja Nõmme.
Iseenesest on lapsevanemate poolt elukoharegistrisse valeandmete esitamine kuritegu, kuid riik vaatab sissekirjutuse muutmisele parema kooli nimel läbi sõrmede. Tallinna haridusametile asi ei meeldi ning koolid on püstihädas.
Tallinna hariduskorralduse teenistuse üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk saab päevas keskmiselt ühe kõne, kus lapsevanem ilma häbenemata küsib, kuhu peaks lapse sisse kirjutama, et sobivasse kooli saada.
“Paar päeva tagasi helistas neljaaastase lapse vanem, kes juba planeeris lapse kooliminekut,” räägib Viivi Lokk. Nii noorele lapsele kooli otsimine on siiski ebatavaline.
“Meie arvates ei peaks lapse elukoht alati määrama kooli valikut,” ütleb hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond.
Tema seisukoht on, et tuleks muuta Gustav Adolfi gümnaasium ja 21. kool ilma piirkonnata kooliks. “See tagaks nendesse koolidesse pääsemiseks võrdsed võimalused kõigile tallinlastele, sõltumata elukohast linnas,” ütleb Kond.
Tundub, et sellega on koolide teeninduspiirkonna küsimus lahendatud. Vastupidi. Järgmisest õppeaastast ootab ees paras segadus. Linn või vald peavad määrama igale lapsele kooli, nii on kirjas uues “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses”. Haridusminister Tõnis Lukas on rõhutanud, et igal lapsel peab olema kindel kool, kuhu ta saab minna, aga vanemad võivad lapse ka mõnda teise kooli panna.
Tallinnas läheb tuleval aastal kooli 3500 last. Vastavalt seadusele peab linn vaagima iga lapse puhul vanemate soove; pere elukohta; seda, kas koolis on veel lapse õdesid-vendi. Lõppeks peab kool asuma 60 minuti sõidu kaugusel kodust, mis Tallinnas tähendab, et sobivad kõik koolid – tunni ajaga jõuab Nõmmelt Piritale.
Tuhandetele lastele kooli määramine on keeruline. Juba praegu jääb Tallinna haridusameti jaoks igal aastal 100 kuni 170 last teadmata kadunuks. Linn ootab neid kooli, kuid välja nad ei ilmu. Umbes sama paljude laste kohta selgub mõne aja jooksul, et nad on välismaal. Vanematel pole mingit kohustust teavitada elukoha muutmisest.
Meelis Kond räägib, kuidas ta telefonitsi sai kätte välismaal lähetuses riigiametniku. Palus tal edaspidi rahvastikuregistrisse teada anda kui nad elukohta vahetavad. “Tänan hea soovituse eest, aga see on minu enda teha,” vastas lapsevanem.
*Laps õpibki koolis fiktiivse sissekirjutuse alusel ja ema palus nende pärisnimesid mitte nimetada.
Populaarsemad piirkonnakoolid kevadel 2010 | ||
| Gustav Adolfi gümnaasium | ||
| võeti vastu lapsi | 56 | |
| neist värske sissekirjutusega | 26 | |
| kandideeris | 267 | |
| Tallinna 21. kool | ||
| võeti vastu lapsi | 102 | |
| neist värske sissekirjutusega | 63 | |
| kandideeris | 367 | |
| Allikas: | koolid | |
