Varesesaare uus peremees
Skogman on hingelt müügimees. Enne Narvat müüs ta Stora Enso paberi- ja puidutooteid Londonis. Tema kogemustepagasisse kuulub Rootsi tualettpaberi müümine Californias.
Paanika Varesesaarel
Narva on paanikas. Isake, linna suurima ettevõtte Kreenholmi Valduse peadirektor Meelis Virkebau (45) on ootamatult lahti lastud. Ta oli leebe juht. Teda armastati ettevõttes. Miks ta kaotas väärika töökoha, on jäänud saladuseks.
“Me oleme investeerinud Eestisse ligi 500 miljonit Rootsi krooni. Me tahame seda raha tagasi teenida,” ütleb emaettevõtte Borås Wäfveri AB peadirektor Mats Skogman. “See on meile väga tähtis üksus, mida juhin isiklikult järgmised kuus kuni kaheksa kuud. Ma olen neli päeva nädalas Narvas. See näitab kui tähtis see on.”
“Me peame arendama müüki. Meil on siin head inimesed. Meie ainus probleem on müügi suurendamine Euroopas. Me vajame paremat müügiorganisatsiooni Saksamaal, Madalmaades ja Inglismaal.“
2002 ei ole olnud Borås Wäfverile ja tema Narva tütrele kerge.
Emaettevõtte esimese üheksa kuu kahjum ulatus 14,6 miljoni Rootsi kroonini. Puhas rahakaotus aktsionäridele.
Seetõttu võeti Rootsis maha Boras Wäfveri AB peadirektor Mark Sigvardsson ja tema asemele asus 1. oktoobril 2002 uus luud – Mats Skogman. Ta teenis varem Rootsi paberitööstust, SCAd ja Astra-Zenecat ega omanud Kreenholmi suhtes tundeid.
“Ma ei saa konkreetsetest aastanumbritest rääkida enne 25. veebruari, sest oleme börsiettevõte. Me ei olnud rahul peadirektor Meelis Virkebau töötulemustega, meil oli eriarvamusi,” märgib rootslane.
“Tootlikkus peab kasvama,” kinnitas Skogman. Selle sama tootlikkuse pärast muretses ka lahti lastud mees.
Kehvad ajad
Kreenholm – rootsi keeles varesesaar – kuulus Narva kaupmehe
Suthoffi perekonnale. 1856. aastal ostis saare sakslasest Moskva
tööstur Ludwig Knoop ja rajas sinna puuvillamanufaktuuri.
Sellest sai Eesti suurim ettevõte.
150 aastat hiljem ei ole midagi muutunud – Kreenholm on endiselt Eesti suurimaid tööstusettevõtteid, olles väikeriigi suuruselt teine eksportöör. Knoopi pilt rippus Virkebau kabineti seinal aukohal. Skogmann ei ole seda maha võtnud.
Virkebau juhtis Kreenholmi kaheksa aastat ja ühe nädala. “Vaidlused on käinud päris kaua. Strateegilised nägemused olid erinevad. Omanikul on alati õigus. Usun oma visiooni, aga loodan, et Kreenholmil läheb hästi,” kinnitab Virkebau, kelle võttis tööle Boras Wäfveri suuraktsionär ja eksjuht Lars Mauritzon.
“Minult ei oodatud lammutamist, küll aga koopereerumist turustuse alal,” räägib Virkebau.
2002 oli talle kõige raskem. Saksamaa turud kukkusid, lootustandev partner K-Mart USAs läks pankrotti, lisaks algas Pakistani tekstiili maksuvaba vool Euroopasse.
2005 tuleb veel hullem. “Siis avanevad Euroopa turud täies mahus Aasiale ehk kõigile Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetele. Vana Euroopa 2,1 miljonist töökohast tekstiili- ja rõivatööstuses kaob neljandik,” ennustab Virkebau. Kreenholm jääb tänu logistilistele eelistele (lähedus Euroopale) ellu.
Teisalt kostab hääli, mis viitavad Virkebau pehmusele ja nõudlikkuse puudumisele.
Ajalehest ajalehte korduvad Virkebau tüüp vabandused, miks asjad halvasti. Küll on dollar kõrge, küll on dollar madal, küll euro kasutusele võetud. “Üks äärmiselt tähtis probleem esimesel kuuel kuul oli Euroopa üleminek kohalikelt valuutadelt eurole. See tekitas eriti Soome tarbijates umbusku hindade suhtes ning oli ka üks põhjusi, mille pärast inimesed hakkasid oma tarbimist piirama,” märkis ta pressiteates.
“Vene põllumajandusel oli viis vaenlast. Talv, kevad, suvi, sügis ja rahvusvaheline imperialism. Nii oli ka Virkebaul viis vaenlast – tugev dollar, nõrk dollar, euro, ametiühingud ja rahvusvaheline imperialism, kommenteerib üks tema alluvaid õelalt.
Ilmselt on Virkebau kirsi-tüüpi inimene. Pealt pehme, seest tugev. Taastada tootmine 90ndate alguses, kui aeg-ajalt astusid direktori kabinetti kandilised ja ütlesid, et kogu raha tuleks ära anda, ei olnud meelakkumine.
Rohkem verd, higi ja pisaraid
Kreenholmi Grupp on aastaid töötanud tasuvuse tõstmise nimel. Tehasesse on investeeritud sadu miljoneid kroone laenuraha. Just 2002 pidi lõppema Maailmapanga allorganisatsiooni IFC 450 miljoni krooni suurune laenupakett, mille eesmärk oli suurendada toodangu lõppviimistluse astet ja vähendada kulusid – seega suurendada Kreenholmi konkurentsivõimet.
Uued värvimisliinid, uus õmblusvabrik, uus katlamaja, paremad kangasteljed, investeeringud lõppviimistlusse. Kõik selleks, et liinidelt tuleks lihtsalt puuvillase riide asemel juba voodilina ja padjapüür, mis meeldiks ühtviisi hästi nii skandinaavlasele kui ka ameeriklasele.
“Investeerimisprogrammi ja töö tõhustamise programmi abil suudame vähendada tooteühiku kohta tehtavaid kulutusi, samuti palgakulusid. Ainult nii püsime konkurentsivõimelistena ja kindlustame ettevõtte arengu,” kirjutas Virkebau lootustandvalt sügises pressiteates.
Kuid oodatud edu ei tule. Asjad lähevad veel raskemaks. Kas see on lõputu võidujooks? Kuskil Aasias on ikkagi tootmise sisendid – eriti tööjõud – odavamad kui Eestis. Tänavu hilissügisel tulid esimesed ärevad teated Narvast. Kreenholm koondas sadu inimesi.
Virkebau teadis ellujäämise valemit. “Rohkem on vaja kulutada higi, verd ja pisaraid iga tellimuse saamiseks, ütles ta Äripäeva konverentsil, kus jagas nõuandeid kolleegidele-eksportijatele. Ja globaalsetel protsessidel tuleb silm peal hoida.
”Eesti eksportijatel tuleb järjest enam silm peal hoida Aasias
toimuval, kus kahe suure, Hiina ja India kiire majanduskasv põhineb
valdavalt ekspordil. Ja see eksport siirdub samadele turgudele, kuhu
lähevad ka Eesti kaubad.”
Ja
mitte ainult Hiina ja India, vaid ka Mehhiko ja Pakistan.
“Negatiivsem
mõju otseselt Kreenholmile oli aga see, et Euroopa Liit ja Pakistan
sõlmisid kokkuleppe, et kui Islamabad avab Briti sõjalennukitele
oma lennuväljad, siis Euroopa Liit suurendab Pakistani tekstiilikaupade
maksuvaba kvooti.”
Ka rootslased teavad suurepäraselt, et kulusid tuleb
kokku hoida ja nad alustasid seda Virkebau koondamisest. Kõigepealt
visati edu või ellujäämise altarile Virkebau veri ja
pisarad.
Skogmani nägemus
Skogman vaidleb Virkebaule vastu. “Me peame pühenduma oma eesmärkide täitmisele. Aasias on tõesti tootmiskulud madalamad. Me oleme Rootsis selle probleemi üle elanud. Tootlikkus peab lihtsalt kasvama. Sellega tuleb kompenseerida kõrgemad palgakulud. Me toodame Rootsis tekstiili viis korda kõrgemate palkadega kui Narvas ja oleme ikka kasumis,” selgitab suur viiking.
Kuid mitte 2002!
“Loomulikult me ei suuda India või Pakistaniga konkureerida hinnas, kuid me saame pakkuda paremat teenust ning olla edukad kitsastes sektorites. Midagi ei ole niisama antud. Turustamine on võitlus. Müügi suurendamine Euroopas ei ole võimatu. Keskenduda tuleb marketingile ja suhetele varustaja ja kliendi vahel.”
Skogman ei taha pikalt rääkida. Ta vaid kordab, et nad on tulnud Narva selleks, et jääda. Läinud neljapäeval ja reedel tutvustati Skogmani Eesti pankades.
Sõidame koos fotograafiga tagasi Tallinnasse. Pidev külgtuisk. Viitna lähedal on jälle kolm autot kokku põrganud. Üks vigasaanu lamab veel maanteel.
Õelusi Delfist
Tegemist on lihtsalt sellega, et liiga palju raha läks oma taskusse, aga Rootsi omanik nägi asju vaid pealiskaudselt. See on ikka tore firmajuht, kel kulub administratiivkuludeks 140 miljonit aastas.
ats666, 29.01.2003 17:05
Teada tuntud tõde, et kapten läheb koos laevaga põhja, Virkebau lihtsalt oli ettenägelik ning lahkus enne katastroofi.
max, 30.01.2003 14:11
Venekeelne Delfi aga vaidles selle üle, kes maksab Narvas paremaid palku ja omab ilusamaid autosid, Kreenholm või Polytex.ee. Tooted on mõlemal samad – tekikotid ja padjapüürid.
Majandusnäitajad 2002. a esimesel poolaastal
Kreenholmi Valduse käive 626,6 miljonit krooni
Tegevuskasum oli 16,7 miljonit krooni.
Investeeringute maht oli 131,3 miljonit krooni.
Borås Wäfveri grupi käive oli 1345 miljonit krooni
