Värske soome-ugri toetusrühm on Riigikogu suurim. Miks?
Tegu on parlamendi erakondadeülese ja suurima toetusrühmaga, mille eesmärgiks on aidata eeskätt Venemaal elavaid soomeugri väikerahvaid.
„Kolmandik parlamendist on hoopis teistsugune asi kui seitse sõgedat kaalikat, kes hobi korras oma südameasja ajavad. See annab toetusrühma avaldustele väga konkreetse mõjujõu. Näiteks, kui seltsimehed Vene üllastest oblastitest üritavad elektrijaama ehitamise käigus uputada järjekordset 50 mari küla, on kolmandikul ühe riigi parlamendist ilmselt Euroopa suunal tunduvalt suurem võimalus proovida vastukaaluks teatud kraane Venemaa suunal kinni keerata," kommenteeris toetusrühma algataja ja esimees Juku-Kalle Raid Ekspress.ee-le.
Raid põhjendas toetusrühma populaarsust saadikute seas sellega, et Euroopale omased illusioonid Venemaa suhtes ikkagi vähenevad, eriti seoses sellega, et duuma valimised on detsembris. „Seda näitab ka Keskerakonna liikmete ootamatult aktiivne osalus ja Aivar Riisalu valimine aseesimeheks," märkis Raid. Teiseks aseesimeheks valiti Andres Herkel (IRL).
Toetusrühma organiseerimine toimus Raidi sõnul järgmiselt: „Käisin nürilt, tühi A4 paber käes, mööda fraktsioone ringi. Olin ette valmistanud ettekande soomeugri rahvaste tänasest seisust ning võin täie kindlusega väita, et vähemalt kolmandik Eesti parlamendi liikmeist oskavad lugeda ja järeldusi teha."
Soomeugri rahvaste olukord on Raidi sõnul nutune, sest kui võrrelda Venemaa rahvaloenduste andmeid 1989-2010, siis tulemused on masendavad: mordvalaste, karjalaste ja vepslaste arvukus langes 25-30 %; rahvuskeeli valdavate inimeste hulk vähenes veelgi kiiremini. „Tõeks on saamas omaaegse Mordva haridusministri sõnad: „Lahkuge ajaloo areenilt tasa, ilma liigset kära tekitamata,"" nentis Raid.
Teine aspekt seisneb selles, et soome-ugri rahvaste osakaal ühe või teise Venemaa oblasti esinduskogu ja parlamendi koosseisus väheneb. „See tähendab seda, et kui Marimaal, Komimaal või mujal läheb hääletamiseks küsimustes, mis puudutavad soome-ugri rahvaid, hääletatakse täiesti demokraatlikult nende vastu. Näiteks lõpetada igasugune mari keele kasutamine kohtusüsteemis."
Raidi hinnangul on soome-ugri rahvail oma huvide esindamise ja probleemide tõstatamise võimalused piiratud ning praktiliselt puuduvad nende rahvuslikud organisatsioonid. „Säilinud on suured ülevenemaalised rahvuskongressid, mis kogunevad kahe-kolme aasta tagant ja vaid kiidavad taevani soome-ugri vabariikide valitsusi, mis nende huve tegelikult ei esinda," märkis Raid.
„Venemaa soome-ugri rahvad pole oma maa peremehed, sisuliselt puudub maa eraomandus. Põhjarahvad saavad sealt leiduva gaasi ja nafta pealt vaid sümboolset toetust. Ja see on vägagi nukker, sest nafta ja gaas rikub kogu nende elulaadi sajanditeks. Samamoodi on metsa raiumise puhul, tihtipeale raiutakse karjalaste või komide metsakülade ümbert mets ja tulemuseks on hilisem külade buldooseriga kokku ajamine ning soomeugrilaste linnadesse minek. Või siis näiteks Volga jõele hüdroelektrijaamade rajamised, mis ähvardavad taas pagendada tuhandeid mäemarisid. Alles see oli, kui kümned mäemari külad jäid vee alla," rääkis Raid.
Riigikogu toetusrühma loomine tõstab Raidi hinnangul Venemaa soome-ugri rahvaste rahvuslikku teadvust ja võimaldab arendada nende parlamentidega mingeidki kontakte. „Tekkiv dialoog võimaldab ehk pöörata veidikegi tähelepanu soome-ugri problemaatikale ja selle esile tõstmist ka suhetes Soome ja Ungari kolleegidega. Eesmärgiks võiks seada näiteks hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks kuulutamise neis riikides," ütles Raid.
Raidi kinnitusel on toetusrühma loomine oluline ka 2012. aastal Ungaris, Siófokis toimuva VI Soome-Ugri Rahvaste Maailmakongress taustal. Oma kõige tähtsama koostööpartnerina näeb toetusrühm Fenno-Ugria Asutust.
