“Eks ta natuke eriline ole, et minu konkurendi poeg on meie kooli õpilane. Aga suusaperekonnas aidatakse üksteist. Mind on Eestis alati hästi vastu võetud,” ütleb Frode Estil. Pärast võistluskarjääri lõppu 2007. aastal töötab ta Kesk-Norras Meråkeri spordikoolis suusaõpetajana.

“Isale meeldis kohe väga, et ma Meråkeris õppima hakkan,” jutustab Andreas Veerpalu. “Mulle meeldib Norras. Muidugi igatsen ma vahel koju. Räägin ema ja isaga peaaegu iga päev.”

Jaak Mae õppis noorusaastail Steinkjeri gümnaasiumis, mis asub sada kilomeetrit põhja poole. Just tema ulatas oma abistava käe ja aitas Veerpalusid paberite korda ajamisel.

“Me nägime umbes aasta vaeva, et Andreas siia õppima saada,” seletab Estil.

Trenn tempokam kui Otepääl

1981. aastast tegutsev Meråkeri gümnaasium on Norra talispordi jaoks erilise tähendusega. Kool pakub 16–19aastastele noortele võimalust õppida suustamist, laskesuusatamist ja laskmist. Kooli 112 praegust ja endist õpilast on võitnud 690 meistrivõistluste medalit.

Meråkeri kasvandik on ka olümpiamängudel kaks kulda ja kaks hõbedat võitnud Frode Estil. Täna peetakse teda üheks Norra parimaks suusaõpetajaks.

Andreas on harjunud palju treenima. Tema üllatuseks käib trenn Meråkeris hoopis teistmoodi kui kodulinnas Otepääl. “Intensiivsus on teine. Me treenime vähem kui kodus ja kodused trennid olid rahulikumad. Lisaks on siin kõrged mäed, mida Eestis pole.”

Kuigi Estil ei treeni noort Veerpalu iga päev, hoiab ta tema arengul silma peal. “Andreas on tahtejõuline ja intelligentne suusataja. Ta hoiab alati oma jõudu ka viimaseks intervalliks, mille ta läbib sageli algusest kiiremini. Rullsuuskadel on Andreas lausa talent. Ta on mitmekülgne sportlane.”

Kas temast võib saada sama hea suusataja kui isa? “Seda on veel vara öelda, aga ta on positiivne ja vahva tüüp,” kiidab Estil.

Norra sõbratar ja norra keel

Andreas Veerpalu on olnud Eesti viimaste aastate paljulubavamaid noori suusatajaid. Kui su perekonnanimi on sünonüüm kulla ja triumfidega, siis pole just kerge üles kasvada maal, kus pikamaasuusatamine on nagu religioon. Ning kui ta Eestis peetavatel võistlustel sageli võidab, on üsna loomulik, et eestlastes tekib lootus. “Muidugi tunnen ootuste ja lootuste survet, aga siiani on läinud hästi. Mulle meeldib Norras koolis käia ja olla anonüümne. Siin on paljud suusatajad minust veel paremad.”

Meråkeris elab Andreas kohaliku perekonna juures. Seetõttu ei ole tal igav, võrreldes sellega, kui ta oleks üürikorteris ja üksi. Ta on isegi norralannast sõbratari leidnud, aga sellel ei soovi ta pikemalt peatuda.

Õppetöö koolis toimub norra keeles. Vahel on Andreasel raske aru saada, mida õpetajad ütlevad, aga kõik aitavad teda. Google’i tõlkimise programm on saanud igapäevaseks abimeheks. “Norra keel ei sarnane üldse eesti keelega, aga ma teen iga päev edusamme.”

Sarnaselt Andrus Veerpaluga räägib Andreas vaikselt. Poja inglise keel on parem kui isal. Ning järjest rohkem kuuleb tema ingliskeelsetes lausetes norrakeelseid sõnu. “Jõuludeks loodan vabalt norra keelt rääkida.”

Norra keele õppimine on tähtis, kui õpitakse Norras. Aga ennekõike soovib Andreas saada suusatajaks. Meråkeris saab ta kõikvõimalikku tuge oma arenguks. Treener Frode Estili juhtnöörid ja isa poolt telefonitsi antavad nõuanded loovad koos Andrease eduks suurepärased võimalused.

Oma pikaajalise eesmärgi on poiss juba seadnud: “Ma loodan olla sama hea kui isa ja Frode.”

Kas kord ripub siin ka minu pilt? Meråkeri gümnaasiumi seinu kaunistavad pildid kuulsatest vilistlastest. Andreas Veerpalu vaatab tõtt legendaarse suusataja Tor Arne Hetlandiga. (Frank Skaufel)
Kas kord ripub siin ka minu pilt? Meråkeri gümnaasiumi seinu kaunistavad pildid kuulsatest vilistlastest. Andreas Veerpalu vaatab tõtt legendaarse suusataja Tor Arne Hetlandiga. (Frank Skaufel)

Andrus Veerpalu ja Frode Estili duellid

 2002. aasta olümpial Salt Lake City’s edestas Andrus Veerpalu Frode Estilit 15-kilomeetri sõidus.

 2006. aasta Torinos võitis Veer­palu taas. Tol korral said Norra suusamäärijad hakkama aegade suurima apsuga ja määrisid suuski nii, et värske lumi kleepus suuskadele. Frode Estil tuli esimese norrakana 17. kohale.

 2001. aasta Lahti MMil võitis Veerpalu Estilit napilt 30km individuaalstardis.

 Estil oli duellides edukam 2003. aasta Val die Fiemme MM-l 30 km ühisstardis, kus ta lõpetas kolmandana. Oberstdorfis 2005. aastal võitis Estil 50 km ühisstardi. Mõlemal korral kaotas Veerpalu norrakatele spurdis.