Juhtunut on seni hoitud rangelt saladuses, mistõttu pole „Rosneft" ühe oma tippjuhi poja röövi kohta ühtki kommentaari ega teadet andnud.

Siiski on ajakirjanikud asjaga tegelevatest uurimisorganitest saanud anonüümse kinnituse juhtunu kohta. Sama allikas märkis, et noormees rööviti ülikooli sissekäigu eest, kaks tundmatud surusid ta lähedal olevasse autosse ning kadusid. Pärast seda pole naftakompanii asejuhi poja saatuse kohta midagi teada, väidab miilitsaallikas.

Röövijate külmaverelisus väärib märkimist, sest „Rosnefti" näol on tegu Venemaa suurima, põhimõtteliselt riikliku naftakompaniiga. See on ettevõte, mis sai enda valdusse vangistatud oligarhile Mihhail Hodorkovskile kuulunud naftakompanii „Jukos" väärtuslikumad varad.

Tegu on Venemaa ühe olulisima nn rahapumbaga, mille nõukogu juhib peaminister Vladimir Putini kabineti üks mõjukam liige, asepeaminister Igor Setšin.

Seda detaili arvestades, usuvad ajakirjanikud, et röövlitel on tõenäoliselt väga mõjukas nn „katus". Miski tavaline bande seesugust röövi ette võtta ei söandaks.

Vähemasti ajakirjanikele infot tilgutanud allikas ütles: „See tähendab, et tellija ei saanud olla isegi mitte mingi jõuametkonna kindrali tasemel tegija. See peab olema keegi palju kõrgem. Ta ei karda mitte kui midagi, on kindel oma jõus. Või siis on see mõni täielik jätis."

Võimalik, et „Rosnefti" asepresidendi poeg rööviti, et ta sundida isa tegema miskeid järeleandmisi äris või koguni loobuma oma ametikohast.

Huvitav on see, et kui ühed allikad väidavad, et mingeid rahalisi nõudmisi pole röövijad seni esitanud, siis teiste vihjete kohaselt nõutakse nooruki eest üüratut 50 miljoni euro (750 miljoni krooni) suurust lunaraha.

Üha enam on jultunud inimröövi puhul rääkima kellestki Denis Šilinist, allilmas tuntud  kui Šilo, kelle nn saavutuste nimekirja on kirjutatud suur osa Moskvas toime pandud kõmulistest inimröövidest. Šilin on mõningatel andmetel endine siseministeeriumi ametnik, teised väidavad teda olevat endine KGB-lane, kolmandate andmetel on tegu FSB heaks töötava agendiga.

1995. aastal kuulutati "Šilo" Venemaal üleriiklikult tagaotsitavaks. 2005. aastal võeti ta lunaraha üleandmise hetkel kinni. Arusaamatul  kombel pääses mees juba järgmisel päeval vahi alt. Üleriiklikult tagaotsitav on Šilin tänase päevani. On andmeid, et ta varjab end Uruguais, oma alluvaid bandiite juhendab ta sealt, kas telefoni teel või läbi interneti. Selle info kinnituseks on ajakirjanike valduses ka mõned telefonilindistused. Iga operatsiooni puhuks on tal nö töötegijaiks uued näod.

Asjaga tegelevad ajakirjanikud osutavad, et Šilini pätid on Venemaal vaatamata kõigele inimrööve korraldanud vaata et kümme aastat. Sellest tulenevalt mainitakse taas, et sel kurjategijal peavad olema sidemed Venemaa võimuladvikus väga mõjukate persoonidega. Lisaks on Vene ajakirjanikel andmeid sellest, et Šilini bandes töötas ka üks endine miilitsamajor Andrei Aljošin, kelle spetsialiteediks oli varem just nimelt inimröövide avastamine. Kusjuures meest on tubli töö eest siseministri tasemel tunnustatud.

Aljošinit peetakse süüdistuste kohaselt vähemasti nelja Venemaal palju kõmu tekitanud inimröövis osalemises. Praegu ootab Aljošin kohut, ta kaitsjad on aga kõik süüdistused tõrjunud, märkides, et miilitsa-majori endised ülemused, kelle jälile mees oma tööülesannete täitmisele sattus, on ta lihtlabaselt süüdlaseks mänginud, et varjata tegelikke kurjategijaid.

Igal juhul on Venemaal seni aset leidnud mitmete inimröövide puhul võetud vahi alla ja saadetud kohtu ette vaid Šilini kamba etturid - ilmselt mängis need miilitsale ette Uruguais redutav pealik ise: "Keegi tundmatu heategija on meile meili teel saatnud mõnede Šilini jõugu madalama tasemega liikmete koordinaadid."

Novaja Gazeta viitab lõpuks, et Šilini mõjukas "katus" on otsustanud Lõuna-Ameerikas elava inimröövlite jõugu pealiku välja vahetada, st kõrvaldada, kuna mees olla juba liialt sõltumatu ja allumatu. Ja kui ta tõepoolest kõrvaldatakse, on kõmuliste inimröövide päris tellijateni jõudmine juba väga raske, märgib ajaleht.