Venelased üritavad värvata ka Eesti diplomaate
Vene luure püüab saada Eesti diplomaatidelt salajast infot, teatab välisluure juht Tarmo Türkson.
Eesti Ekspressile antud usutluses ei avalikustanud Türkson sel aastal toimunud lähenemiskatsete täpset arvu. “Meile teadaolevalt on see väiksem kui Leedus.”
Leedu ajakirjanduse andmetel on Vene luure üritanud tänavu ligineda Leedu diplomaatidele 20 korral. Leedu välisteenistus on Eesti omast mõnevõrra suurem. Meie välisministeeriumi lähetusega töötab praegu välismaal 210 inimest. Seoses Euroopa Liitu astumisega see arv kasvab.
Türksoni sõnul tunnevad erinevate välisriikide luured Eesti diplomaatide vastu püsivat huvi. “Nad ei ole seda ilmutanud ainult tänavu, vaid juba mitu aastat järjest.”
Näiteks Moskvat huvitavad ennekõike NATO ja Euroopa Liidu saladused, millele eestlased juba mõnda aega ligi pääsevad.
Venelased võivad Türksoni sõnul mõelda umbes nii: “Miks rünnata inglasi, kui on lootust saada sama infot kergema vaevaga mõnelt leedulaselt või eestlaselt?”
Türkson pajatab mõistujutu Eesti diplomaadist, kes on välismaal kõrgema palga peal töötades endale kodumaal uue korteri liisinud. “Eestisse naastes on sama inimene avastanud, et liisingumakse võrdub tema kuupalgaga.”
Üksikasjalikumalt keeldub Türkson rääkimast. “Loomulikult me püüame hoida vastaspoole eest saladuses, kui palju me nende tegevusest teame.”
Türkson rõhutab, et seni pole ükski välismaal töötanud Eesti diplomaat liimile läinud. Värbamiskatseid pole tehtud ainuüksi Venemaal, vaid ka Läänes.
Moskvas sebiti kogu aeg
Endise Moskva suursaadiku Mart Helme sõnul värvatakse kõige rohkem saatkonna abipersonali.
“Autojuhid, kokad ja koristajad on tihti kohalikud. Venemaal pidid nad käima aeg-ajalt vastavates organites vestlustel. Mitme inimese jutu põhjal on võimalik luua pilt, mis saatkonnas toimub ja kes kellega suhtleb.”
Diplomaate endid värvatakse Helme sõnul suhteliselt harva. “Seda tehakse siis, kui inimese kohta on juba kogutud kompromiteerivat infot. Kas ta on võlgades, alkoholisõltuvuses või kuulub ta seksuaalvähemuste hulka.”
Pigem püütakse diplomaatidega sinasõprust sobitada. “Näiteks kutsutakse inimest külla oma suvilasse või poja sünnipäevale,” räägib Helme.
“Siukest sebimist oli kogu aeg,” meenutab samuti Moskvas suursaadikuna töötanud Tiit Matsulevitš. “Kõigepealt tuntakse huvi inimeste vastu. Inimeste kaudu tuntakse huvi teiste inimeste vastu.”
Lääne luure aitab infoga
Eesti diplomaadid läbivad enne välismaal tööle hakkamist koolituse, kus neid õpetatakse ära tundma värbamisvõtteid. Kahtluse korral tuleb võtta ühendust Eesti välisluurega.
“Oletame, et mõni diplomaat teatab meile, et tema vastu tuntakse kahtlast huvi,” seletab Tarmo Türkson.
“Meil on hea koostöö Lääne vastuluureteenistustega. Neil on suured andmebaasid, mille põhjal on võimalik saada selgust ligitikkuja isikus. Kuidas me siis edasi tegutseme, seda ma rääkida mõistagi ei saa.”
Värbamise ABC
Teabeameti peadirektor Tarmo Türkson hoiatab:
1. Välisriigi luure valib välja noore Eesti diplomaadi, kellel peaks olema juurdepääs salajasele infole.
2. Noore ametnikuga võtab ühendust temast diplomaatilise auastme poolest oluliselt kõrgem teise riigi diplomaat.
3. Välismaalane kiidab alustuseks eestlase andekust ja teravat taipu. Seejärel teeb ta ettepaneku vastastikku huvipakkuvat infot vahetada, mis aitaks mõlemal karjääri teha.Teabeamet
Eesti välisluurega tegeleb Teabeamet.
Teabeamet teostab vastuluuret Eesti välisesinduste ja kaitseväeüksuste kaitseks, mis asuvad väljaspool Eestit.
Teabeamet allub kaitseministrile, kellele esitab kaks korda aastas aruande oma tööst.
Teabeameti esimene juht oli Ants Frosch. Praegune peadirektor on Tarmo Türkson.
