Kui seni võis kohtumisest näha umbes kolmeminutilist lõiku, siis nüüd näitame teile Vakra selgitusi täismahus. Peaaegu 40 minutit kestev usutlus - välja on lõigatud umbes 6 minuti jagu ebaolulist sisu - võtab kohati üpris emotsionaalseid pöördeid. Selle aja jooksul jõuab Rainer Vakra mitu korda vassida, endale vastu väita ja juba räägitut uuesti ümber rääkida.

Infokastidest allpool asub ka videousutluse ümberkirjutus.

Rainer Vakra: Kui vaadata täna sellist üldist maailmatrendi, siis on selliseid ohumärke, et siis on sellise liigiga nagu inimesega... et kui me ei hakka teistmoodi käituma, siis see võib juhtuda, et meie liigina siit maakeralt välja sureme. See on kindlasti see, mida me ei taha ja ma arvan, et me... Eesti puhas loodus ja Eesti selline keskkonnahoid on Eesti väärtus ja Eesti nokia.

Mikk Salu: Ma eelmisel nädalal lugesin läbi tegelikult sinu diplomitöö. Tuleb sulle tuttav see ette?

Rainer Vakra: Tuleb küll!

Salu: „Pakendijäätmete kogumi...”

Vakra: Aasta 2001 ja...

Salu: 2002.

Vakra: ... 2002 ja Tallinna Ülikool.

Salu: Ma lugesin eelmisel nädalal läbi ka ühe teise paberi, see on samal aastal Säästva Eesti Instituudi tehtud „Pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi ettevalmistamine Tartus”. Tuleb sul meelde?

Vakra: Jaa, me säästva instituudiga koos.. Mina olin seal praktikal ja nendega koos seda tegime, nii et mina sain seda nendega koos teha nii et minu juhendaja ja Säästva Eesti Instituudi inimesed ... tegime seda ühiselt. Ma aitasin neil teha ka seda nende nii-öelda dokumenti. Et see oli minu praktika üks osa.

Salu: Selle Säästva Eesti Instituudi dokumendi kirjutas kokku Harri Moora. Tema luges ka sinu töö läbi ja ütles, et see on üks jultunud plagiaat.

Vakra: Ei, Harri Mooraga me tegime ka toona koostööd, nii et tema oli minu selles töögrupis ka aastal 2002. Ahto Hunt, Harri Moora – seda me üheskoos vedasime. Nii et Harri Moorat saan siinkohal tervitada ja tunnistan, et tegime temaga koos.

Salu: Tema ütleb, et ei teinud koos. Ta ütleb, et ta sai sind tundma alles palju aastaid hiljem, kui sa juba olid keskkonnapoliitik.

Vakra: Oi, ei-ei-ei-ei. Ei-ei. Siin on sõna sõna vastu, aga eks me saame Ahto enda käest seda küsida.

Salu: Oota, okei. Lihtsalt, see raport ja sinu töö – see on kümnete lehekülgede kaupa identne. Seal on samad pealkirjad, samad vahepealkirjad, samad allajoonimised. Seal on isegi samad kirjavead. Seal on samad graafikud. See on lihtsalt copy-paste ’itud. Kas sa tahad nüüd öelda, et Harri Moora, kes kirjutas selle dokumendi kokku, ta lihtsalt plagieeris sinu diplomitööd?

Vakra: Ei, ma ütlen veel korra hästi lihtsalt ja hästi rahulikult, hästi selgelt, et aastal 2002 noore mehena me seda sõna otseses mõttes koos tegime ja mul oli au olla ka Säästva Eesti Instituudiga koostöös nii-öelda praktikal. Ja kui tema mind ei mäleta, siis ma täiesti mõistan seda. Igasugu noori nii-öelda nolke ta toona ei mäleta.

Minu juhendaja ju, kes täna siiamaani on jäätmevaldkonnas – Ahto Hunt – on ju selle nii-öelda allkirjastanud ja väga uhked allkirjad kõik, kes selle läbi lugesid, et... Mina mäletan Harry Moorat ikka väga hästi ja pean tunnistama, et olen temalt väga palju õppima ja pean tunnistama, et tegime seda koostöös ja ta kindlasti teadis, et ma neid materjale kasutan, ja vastupidi. Tema mind ei mäleta – kuulge! Keda teie mäletaksite, kui ta on ... mis ma siis olin? 21aastane. Nii et ma arvan, et see on täiesti mõistetav. Ja me peaksime ta siia kutsuma ja seda rääkima. Et.. et nii on!

Salu: Selles sinu.. oma diplomitöös sa esitad enda tehtud tööna ühte Tartus tehtud küsitlust. Inimeste küsitlust, noh, kaubanduskeskustes, kortermajades, et kuidas tartlased suhtuvad mingisugustesse jäätme.. noh, ütleme, taaskasutamisse. Harri Moora ütles, et tema mälu järgi tegi selle hoopis üks Tartu ülikooli tudeng. Kuidas see nagu võimalik on?

Vakra: Ei, ma räägin teile tegelikult.. te olete täitsa valel teel. Et ma tuletan meelde, kuidas see aastal 2002 toimis. Ma väga pikalt otsisin seda, kuidas seda lõputööd teha ja kes see võiks olla. Ja lõpuks leidsin...

Salu: Selle küsitlust, muide, ka retsensent väga kiitis, ...

Vakra: Jaa.

Salu: ... mis on nagu arusaadav, sest see on...

Vakra: Jaa, kas ma võin...

Salu: ... see on see, mida üliõpilaselt...

Vakra: ... võin...

Salu: ... eeldatakse, et ta läheb põllule, aga räägi.

Vakra: .. võin lõpetada? Aitäh teile. Et see on teil väga huvitav teooria – ma tunnustan teid. Ja ma üldse ei pane seda pahaks, et Säästva Eesti Instituudi inimesed ei mäleta sellist, noh sõna otseses mõttes praktikanti või noort tegelast nagu Rainer Vakra. Ja hiljem, kui me oleme Harri Mooraga asju arutanud, ju talle siis nii-öelda on need pildid paremini mällu sööbinud.

Aga põhimõtteliselt see oli tõepoolest nii, et ma otsisin seda teemat väga pikalt. Minu kindel idee ja soov ja seda ma olen soovitanud edaspidi ka kõikidele teistele tudengitele: ärge tehke sellist tööd, mille teete valmis ja mis läheb kuskile sahtlisse! See pole mõistlik. Ja seetõttu ma oma juhendaja (kes, muide, siiamaani on pakendivaldkonnas) Ahto Hundiga väga kaua otsisime sellist tööd, mida tõepoolest inimestel oleks vaja ja kus me oleks osa meeskonnast ja kus me saaksime seda koos teha. See on tõepoolest viidetega, väga palju selgitusi, nii nagu ikka lõputööd tehakse, eks.

Salu: Sellele tööle siin viiteid ei ole. Sellele SEIsi raportile.

Vakra: Kas ma võin ikka lõpetada? Ma saan aru, et sa nagu põhimõtteliselt ei ole nõus ära kuulama, aga hästi rahulikult ma selgitan uuesti. Et seda sai tehtud mitme osapoolega koos ja minu eesmärk oligi just see, et see töö ei jääks puhtalt kuskile varna, et keegi peaks seda kasutama. Seal oli mitmeid osapooli. Ja minul oli au see noore tudengina lõpuks kokku kirjutada. Juhendajaga läbi käia. Muuseas, juhendajal endal oli väga palju mitmeid erinevaid keskkonnaprojekte. Ka tema oli selle Säästva Eesti Instituudiga seotud ja tema mind ju tutvustas ja kokku viis. Ehk siis ega... mõelge nüüd ise, kui te olete esimest korda noore tudengina, ega mina ei marssinud sealt Säästva Eesti Instituudist sisse, et see oli minu hea juhendaja Ahto Hunt, kes mulle materjali tõi, tutvustas inimesi, rääkis, kust võtta ja toimetada. Eks noore mehena sa inimestele meelde ei jää, aga kindlasti...

Salu: Kas sa...

Vakra: ... kui sa lõputööd kirjutad sellist tööd, mis kuskile nurka jääb. Ma käisin Eesti sadamas, ma mäletan, toona praktikal ja see oli üks kõige kurvem praktika, kus praktikajuhendaja ütles, et ole praktikal, võta, loe meie keskkonna manuaali ja loe seda kaks nädalat.. olid sellised kaustad. Ja kahe nädala pärast ütles, et väga hästi on praktika läbitud ja pani mulle hindeks kas A või viie. See ei ole mõistlik tegu. Minu eesmärk oli juba toona olla võimalikult palju asja lähedal ja olla võimalikult palju praktikal.

Me kohtusime... käisime Tartu linnavalitsuses kohtumas, kogusime erinevaid materjale. Kohtusime selle tudengiga, kohtusime Harri Mooraga. Ja lõppkokkuvõttes kogu sellest materjalikuhjast kirjutasin mina kokku lõputöö. See, et me kirjutasime kahte tööd paralleelselt, võis täitsa olla. Aga see, et me üks töö oleks enne valmis olnud ja mingi copytud... Kuulge, aastal 2001-2002 peaaegu vist ei osatudki... keegi copyda, et seda tuli ikka oma roosade kätega kirjutada.

Salu: Ahah. Et see on lihtsalt, et kui me paneme need kõrvuti – ja ma panen need kõrvuti – ja seal on kümnete lehekülgede kaupa IDENTSET teksti (ma ütlen: kirjavigadeni välja!), et see lihtsalt nagu juhtus nii?

Vakra: Kas ma selgitan ühe korra veel? Minu hea praktikajuhendaja...

Salu: Siin on küsimus lihtsalt selles, et kumb kumba kopeeris? Kui sina väidad, et tegelikult oli Harri Moora kopeeris sinu diplomitööd. Enda keskkonna...

Vakra: Seda väidate teie. Ma lihtsalt ütlen, et...

Salu: Ei, mina ei väida. Mina väidan, et sina kopeerisid Harri Moora töö.

Vakra: Mina...

Salu: Enda diplomitööks.

Vakra: Ma ütlen seda. Mina ei ole väitnud üldse mingit kopeerimist. Et mul on hästi lihtne teile veel kord seletada, et ...

Salu: Kaks identset teksti!

Vakra: ... Ahto Hunt, kes toona kogu seda projekti vedas, oli samal ajal ka minu juhendaja.

Salu: Mis projekti ta vedas?

Vakra: Kogu seda Tartu taaskasutussüsteemi rakendamist ja kellega koos me käisime ka Tartu linnavalitsuses, kes oli toona selline, ütleme, mitmeski puhul pioneer ja kes seda süsteemi siis toimetas-vedas. Temal olid väga head kontaktid Harri Mooraga, kes analoogselt siis leidis sisendid, proovis samamoodi leida neid, kuidas tõepoolest ühel hetkel võiks see taaskasutus- ja kogumissüsteemi rakendada. Ja kogu selle info ja materjali me tegelikult töötasime koos Ahto Hundiga läbi. Ma mäletan, toona oli see veel sellistel vanadel diskidel – ühte ja teistpidi. Nii et midagi pole öelda. Kui mingit...

Salu: Kuidas sa seal Tartus rahvaküsitlust tegid, mida sa esitled oma töös?

Vakra: Et. Täpselt nii nagu ma kordasin teile, et ka sellel puhul oli koostöö erinevate inimeste vahel olemas. Kui Ahtoga sinna Tartusse läksime, siis me kohtusime seal erinevate tudengitega, kes aitasid... Kuna mina olin Tallinna inimene, siis oli mõistlikum seda teha koostöös. Ja muuseas, see ka: koostöö ei ole lõputöö puhul keelatud, vaid vastupidi.

Salu: Ma küsin ikka veel, et kuidas see Tartu rahvaküsitlus, mis on prominentne osa sinu lõputöös, mida retsensent spetsiifiliselt kiidab (ta ütleb, et see on juba peaaegu iseenesest lõputöö). Kuidas sa seda tegid?

Vakra: Täpselt nii nagu ma teile kirjeldasin. Me käisime ja kohtusime erinevate inimestega, kes...

Salu: Seal on kirjeldatud, kuidas sa käisid seal kaubanduskeskustes, ankeete mingites kortermajades.

Vakra: Töötasime nii nagu täna me teeme valimiskampaaniat. Töötasime välja nagu metoodika, pean seda oma märkmetest järgi vaatama, kuidas me seda täpselt tegime. Loomulikult ma tuletan veelkord meelde, et seda juhendasid siis ikkagi vastavad õppejõud. Kui sa oled 21aastane, siis on mõistlik võimalikult palju ka nõu küsida. Ja siis käisime Tartus koha peal, tegime ise, aga palusime ka abi. Ma mäletan, mul olid väga mitmed inimesed, kes seda samal ajal.. nii nagu täna valimiskampaanias. Igale poole ise ei jõua. Mõnes kohas küsid ise, teistel palud, et annan teile ankeedi, et lase palun ära täita. See käib selline.. väga laiapõhjaline andmete kogumine. See on sama nagu..

Salu: Okei, te läksite...

Vakra: ... arvamus, et eeldus ei pea olema see, et pead kõigilt kogu aeg ise küsima. Ega hilisem, kui ma tegin...

Salu: Aga sa töötasid välja metoodika, küsimustiku?

Vakra: Kas ma võin lõpetada? Et hilisemalt, kui ma tegin ka magistritöö Tallinna ülikoolis. Ma loodan, et te olete ka seda lugenud. Siis samamoodi küsitlesin Nõmme elanikke. Meil oli Nõmme linnaosas kommunikatsioonistrateegia ja siis, ma võin ka kinnitada, et küsimustiku ma koostasin, väga paljusid küsisin ise, aga meil oli sama palju mitmeid inimesi, häid sõpru, kes jagasid neid ankeete oma sõpradele, vastupidi. Lõpuks kui ma kokku sain üle 400 vastuse. Et kui te täna tuleksite ja küsiksite, et kas ma kõigi 400 käest viisin ise selle ankeedi kohale, siis ma julgen küll vastata, et see oli äkki üks kolmandik. Ja mis puudutab kõikide ankeetide väljatöötamist ja

siis kindlasti oli seal väga suur osa juhendajatel. Et kui sa 21aastasena – see ongi ju lõputöö eesmärk – et kui sa lõputööd teed, siis uskuge mind, juhendaja roll on ülimalt oluline, ülimalt suur, kuidas tudeng midagi teeb, et kas midagi teha maha

Te ju teate, kuidas käib töö...

Salu: Okei, okei!

Vakra: Oota, oota, ma teen teile selgeks...

Salu: Ei, ma tean! Ma tean.

Vakra: ...kuidas lõputööd tehakse.

Salu: Ma tean väga hästi. Nüüd räägin mina!

Vakra: Et lõputöö käib ikka nii, et on pidevalt...

Salu: Ma küsin... Ma küsin...

Vakra:... on kohtumised juhendajaga, et see ei ole ju nii, et vaadake, ma kirjutan siit kokku ja Ahto Hunt ei tea või midagi teist. Seal on ikka üle kahe nädala kohtumised, Ahto Hunt ütleb, et liigume siit edasi, siin on mul head materjalid, kasuta neid. Näed, mul on siin diski peal need mõtted – kasuta neid. JA nii me nagu vaikselt edasi liigume, läheme Tartusse, kohtume linnavalitsusega, et ...

Salu: Miks sa Ahto Hundist räägid? Selle raporti kirjutas kokku Harri Moora.

Vakra: Ei, ma räägin, et..

Salu: Ja Harri Moora sind ei tunne. Ta ütleb, et sa oled seda plagieerinud lihtsalt tuimalt.

Vakra: No, ma kordan veel kord üle, et see on huvitav teooria, aga selge on ju see, et Ahto Hunt oli see, kes meid Harri Mooraga kokku viis, läbi selle me selle materjalini jõudsime, koos selle kirjutasime ja nii see toona oli.

Salu: Mhm, okei. Aga selle Tartu osa, noh see on tegelikult – kõige tuumakam osa sinu diplomitööst, retsensent ütleb, et sellest üksi oleks piisanud – sa ütled, et sa koostasid metoodika, küsimustiku. Ilmselt siis koos juhendajaga, või vähemalt tema järelevaatamisel ja siis Tartus küsitlesid. Aga sa andsid mõista, et sa ilmselt ei olnud ainuke küsitleja.

Vakra: Kindlasti mitte! Ei ole ka olnud magistritöö tegemisel. Pole põhjust selliseid asju sellisel kujul teha, et öelda, et sa üksi neid tegid.

Salu: Ma rääkisin sellise inimesega nagu Keiu Lepp. Kas see nimi ütleb sulle midagi?

Vakra: Jaa, tema oli üks neist, kes aitas kaasa.

Salu: Tema ütles, et tema sind ei tunne, ta ei tea, kes sa oled. Tema ütles, et tema koostas selle metoodika, tema koostas selle küsimustiku. Tema koos kolme sõbrannaga Tartus selle uuringu läbi viisid. Ta oli täiesti šokeeritud sellest, et see on sinu lõputöös. See on plagiaat, ütleb ta. Veel üks inimene ütleb!

Vakra: Aga kas me võiksime need inimesed siia siis kutsuda? Näiteks Harri Moora. Ma tahaks tõsiselt seda näha, kuidas ta ütleb, et ta mind ei tunne.

Salu: Ta ütleb, et ta sai sind tundma palju hiljem.

Vakra: Nojaa, aga see lihtsalt ei ole ju võimalik ja ma ütlengi veel kord, et see, et nemad mingit nolki ei mäleta, heas mõttes, et see on paratamatu. Ma ütlen veel kord, et ega siis ...

Salu: Naljakas on see, et Harri Moora mäletas küll seda inimest, kes päriselt selle Tartu küsitluse läbi viis. See Tartu ülikooli tudeng tuli talle meelde.

Vakra: Nii.

Salu: Sellel Tartu ülikooli tudengil tuleb ka meelde, kuidas ta seda kõike tegi. Sinul ei tule mitte midagi meelde.

Vakra: Ei, kuidas? Ma just kirjeldasin teile, ma ütlen veel ....

Salu: Sa valetasid praegu, et sa tegid selle küsitluse.

Vakra: Ei, vastupidi, ma ütlen veel kord...

Salu: Sa ütlesid, et sa tegid selle küsitluse. Mul on inimene, kes ütleb, et tema tegi selle küsitluse. Ja ta ütleb, et ta ei tunne sind, et ta ei tea, kes sa oled!

Vakra: Seda mängu ei peaks edasi mängima. Ma ütlen veel kord. Selle töö kirjutamise ajal konkreetselt iganädalaselt me kohtusime Ahto Hundiga. Toimetasime läbi kõik materjalid ükshaaval, erinevate selle pealt... vaatasime, kuidas on keegi midagi varem teinud, tegime analoogselt. Ma kirjutasin teile täpselt samamoodi... ütlesin. Vaatasime, mida on varem küsitud, mida võiks uuesti küsida. Kirjeldasin teile, et olen ka ise Tartus loomulikult korduvalt käinud seda küsimas. Et see, et ...

Salu: Et see, kes see inimene tegelikult Tartus selle küsitluse läbi viis, ei tea, kes sa oled, ei mäleta sind ja on täiesti šokeeritud, et sa esitled tema tehtud uuringut enda pähe.

Vakra: Kas ma võin veel lõpetada?

Salu: Palun.

Vakra: Hästi rahulikult seletan uuesti. Mina toona väga palju usaldasin ja usaldan siiamaani seda, et ega 2009. aastal, kui sa teed diplomitööd, ega siis see, et sa vaatad, mida varasemalt on tehtud, kuidas on tehtud. Nii kui me panime selle töökava kirja, siis kontrollisime ka seda, mis varasemad andmed on. Et kindlasti on kasutatud ka nii-öelda teavet, mis on mujalt. Aga ma kordan veel kord, et meil ikkagi koostöös lõppkokkuvõttes oma juhendajaga tegime selle enda töökava, kuidas edasi minna, millal käia Säästva Eesti Instituudis, millal käia Tartus, millal kohtuda linnaosavalitsuse inimestega, et see oli süsteemne töö, mis tegelikult kestis mitu kuud.

Salu: Muuseas, ma natuke uurisin järele, mis see plagiaat on. Oletame, et sinu jutt peab paika, et sa toona tegid Harri Mooraga koostööd. Harri Moora sellest küll ei mäleta midagi, ei mäleta ka muuseas, nagu ma ütlesin, see Tartu ülikooli tudeng, kes päriselt selle küsitluse läbi viis. Oletame, et sa tegid. Ja siis sa võtad nende töö ja paned oma töösse – see on endiselt plagiaat. See on endiselt plagiaat! Isegi, kui sa oleksid siin viidanud sellele, on see endiselt plagiaat. Tallina ülikool hakkab seda uurima, ma olen üsna kindel, et nad tunnistavad selle plagiaadiks.

Vakra: Ma lihtsalt igaks juhuks ütlen, et siin on kõik need ... näiteks SEI uurimus, et need on ka kõik sisse kirjutatud.

Salu: See on ainult üks SEI uurimus. Ja see ei ole mitte see SEI uurimus. Ja see on mul siin kotis. Ja sa oled ka ühte teist SEI uurimust plagieerinud.

Vakra: Ma ütlen veel kord, et ...

Salu: Kümnete lehekülgede kaupa copy-paste, isegi kui sa paned sinna tärni juurde, see on endiselt plagiaat.

Vakra: Ma tunnen Harri Moorat hästi, me ei pea siin ümber nurga rääkima, ma hea meelega kohtuks temaga ja kohe pärast meie intervjuud ka helistan talle ja ütlen talle seda ka, et ju ta tõesti ei mäleta, et selline inimene nagu oli, kes kaasa töötas..

Salu: Naljakas, et sina ka tegelikult ei mäleta mitte midagi. Kui ma küsisin sult selle Tartu küsitluse kohta, hakkasid sa midagi keerutama, et käisin Tartus, olid mingid koostöötajad, midagi ei mäleta. Mina rääkisin tudengiga, kes päriselt tegi selle küsitluse. Sina ütlesid, et sina töötasid selle metoodika välja, et sina koostasid küsimustiku, ...

Vakra: Koos, me koos, ma kordan veel kord, et ...

Salu: ... tema ütleb, et see on vale, et ta ei teadnud sind, et tema tegi selle.

Vakra: Kas ma võin lõpetada? Sul on nagu oma väga selge visioon, aga sa väga hästi ei kuula. Aga ma kordan hästi rahulikult üle, et kõik, mis me koos tegime, oli meil iganädalaselt koos juhendajaga kirja pandud. Mis moodi on see metoodika, mis on materjalid. See materjali hulk oli meil väga suur. Ma kordan veel kord üle, et tõepoolest, käisime ka ise küsitlusest osa võtmas. See, et kas me lõppkokkuvõttes ka võrdlesime teiste materjalidega – see on normaalne tööprotsessi osa. Aga see, et ma ei mäletaks – ei, nii ei ole olnud. Me peame siis võtma välja ka protokollid Tartu linnavalitsuse inimestega ja selle need kohtumised ära tegema. Ei ole mingit põhjust ju...

Salu: Mis see Tartu linnavalitsus siia puutub?! Selle töö tuumakas osa on see küsitlus. Selle töö, mida sa esitled ja mida eriti kiideti, oli muuseas just see küsitlus kaubanduskeskustes ja kortermajades, kus käidi. Kus käisid küsitlejad, ankeedid käes. Sina ütlesid mulle, et sina töötasid selle metoodika ja küsimustiku välja. Ja noh, käisid vähemalt osaliselt ka ise küsitlemas.

Vakra: Jah.

Salu: Teine inimene ütleb, et ta ei tunne sind, et tema tegi selle küsitluse metoodika, et tema käis kolme sõbrannaga koos.

Vakra: Ega kui lõputööd teha, siis ma kordan veel, et 21aastasena istud maha ja... See on ju protsess, kus sa teed seda igapäevaselt enda kooli õppejõududega ja enda juhendajaga. See on ju protsess, kus on terve meeskond taga.

Salu: Kümnete lehekülgede kaupa kopeerida isegi kirjavigadeni välja teksti, on plagiaat. Isegi siis, kui sa paned sinna mingi tärni juurde, et siin on kasutatud mingit SEI uurimust.

Vakra: Ma seda kordangi, et selle SEI uurimuse puhul. Siis selle sama protsessi juures, et see, et Harri Moora, et me helistame talle ja ma küsin talt üle, et kuidas ta ei mäleta, aga Ahto Hundiga ja kuidas kolmekesi koos. Ma noore poisina mäletan küll, kuidas me seal SEI kontoris toona käisin ja Harri Moorat teietasin ja usukuge mind, et tegelikult me...

Salu: Et põhimõtteliselt sa tahad öelda, et sina kirjutasid selle SEI raporti kokku?

Vakra: Ei, selle materjali puhul, kus oli nagu toorik...

Salu: Kas sina kirjutasid selle kokku?

Vakra: ...et kui oli see...

Salu: Kas sina kirjutasid...

Vakra: Kas ma võin...

Salu: ... ma küsin! Kas sa saad vastata küsimusele?

Vakra: Ma ei ole lugenud seda, mida SEI raport ütleb. Ma räägin lühidalt, et sel hetkel, kui me seda musta...

Salu: Sa võid oma diplomitööd lugeda, need on identsed.

Vakra: Et kui me seda toorikut seal tegime, siis kogu see ka SEI raporti must materjal oli meil ühiselt seal laua peal. Ja kuna ma olin protsessis osaline, siis meil tegelikult oli kokkulepe, et ma võin seda kõike kasutada jah. Muidugi, loomulikult.

Salu: See on endiselt plagiaat, kas sa saad aru? Kas sa tead, mis on plagiaat? See on endiselt plagiaat, kui sa kümnete lehekülgede kaupa kopeerid mingit teksti. Kui minul on Shakerspeare’iga kokkulepe, et ma võin tema „Hamletit” kopeerida, siis vabandust väga, aga isegi kui ma panen selle tärni, siis see ei muuda minu tööd.

Vakra: Kas ma võin selle mõtte lõpetada? See küsimus oligi nii, et me samal ajal paralleelselt tegimegi kahte tööd. See oli meil kokkulepe, et... Ja ma helistan sellele Harri Moorale ja lepi...tuletan talle selle meelde, et mina noore nolgina olin selles protsessis kaasas. Ja nagu ma ütlesin, minu diplomitöö eesmärk oli koheselt see, et ta ei oleks nii-öelda tühi kaust kuskil, mida saab nagu visata, vaid et sellest tekiks midagi edasi. See oli minu tingimus, et miks seda teha, toimetada. Ja Harri Mooraga oli väga meeldiv koostöö.

Salu: Kui ma tulin siia, siis ma mõtlesin, mis vabandused sa välja mõtled. Mulle tundus, et kõige inimlikum on see: ma olin noor, ma olin üliõpilane, rumal, juhendaja võib-olla ei pööranud piisavalt tähelepanu - sorri. Teine mõte oli, et äkki sa paned lihtsalt tuima. Ma ei tulnud selle peale, et sa hakkad väitma, et tegelikult hoopis sinu tööd on plagieeritud, et...

Vakra: Ei…

Salu: ...et SEI raport on tegelikult nagu…

Vakra: Ei…

Salu: ...kuidas on võimalik, siin on kaks asja…

Vakra: Kas me võime, võtame ühe asja kokku, et sa saaksid aru. Sellel hetkel, kui mina olin noore tudengina koos juhendajaga selles samas protsessis, kus

Salu: Harri Moora on väga üllatunud, kui ta kuuleb, kui sa väidad, et tema plagieeris sinu diplomitööd.

Vakra: Kas sa lased selle lõpetada? Ma pole kordagi väitnud! Ja paneme punase-... et ma oleks plagiaat… et plagieerinud, kirjutanud maha, et tema oleks kirjutanud maha minu töö. Ma ütlen veel kord: sellel hetkel, kui me minu juhendajaga ja Säästva Eesti Instituudiga ja mina seal toimetasin ja käisime, onju, nad teadsid minu Tartu teemat, minu mõtet, ideed, siis nad pühendasid mind, andsid mulle võimalikult infot, mina aitasin neid ja kõik see toorikute materjal oli mul diskide peal, mille andis mulle lõpuks juhendaja ja lõpuks ma seda töös kõike kasutasin. Kui palju sellest samast materjalist läks ka SEI raportisse? Ma tõepoolest pole seda SEI raportit lugenud. Aga see ei ole kindlasti olnud selline teadlik plagiaat, et ma võtsin need raportid ja esitasin selle oma töö pähe! Need kaks tööd, ma ütlen veel kord, sündisid samal ajal ja mina tõepoolest usaldasin oma juhendajat, käisin ka siis toona Harri Mooraga kohtumas, hiljem ma sain temaga väga heaks tuttavaks, aga toona noore nolgina näidati mulle neid materjale, kuidas teha, mida teha, kusagilt ma pidin seda õppima. Kusagilt ma pidin saama seda sisendit, et mis see töö võiks olla, mis oleks need päris lahendid. Ja sellest samast materjalist tulid siis hiljem need kaks tööd. Kui nüüd on see tagantjärgi öelda, sa ütled, plagiaat, siis tuleb see üle vaadata ja öelda tõepoolest, et võib-olla me siis ikkagi liiga palju kasutasime seda ühist toorikut või ühist materjali, mis nende diskide peal oli olemas.

Salu: See on puhtalt kopeeritud, siin ei ole nagu mingit vaidlemise kohta isegi, see on naeruväärne jutt, mida sa räägid.

Vakra: Vaatame ka mõlema raporti aastaarvu.

Salu: See on lihtsalt..

Vakra: Ei, aga sa ei vaata ju aastaarve!

Salu: 2002 on siin kirjas.

Vakra: Need sündisid paralleelselt ühel ajal. Kas sa saad.. Hästi lühidalt veel..

Salu: Harri Moora oletaski, et sinu kätte sattusid SEI tööde failid ja sa kopeerisid need enda tööks.

Vakra: Mitte ei sattunud, vaid need olidki minu käes! Tema andis need mulle, et kasuta neid mõtteid ja neid. See ongi see asja point, mida ma räägin sulle juba viimased 15 minutit ja sa ei taha kuulata nagu. Kuidas need minu…

Salu: Ma olen sind tabanud mitu korda vassimiselt praegu. Sa valetasid Tartu uuringu kohta,

Vakra: Ei!

Salu: Täiesti selgelt väitsid, et see on sinu metoodika, sinu küsimused…

Vakra: Mitte minu meetod…

Salu: Sa ise seda väitsid enne!

Vakra: Ma ju tean, mis ma väitsin. Ma ütlen sulle veel kord väga selgelt panime juhendajaga paika selle, ma mäletan seda, kuidas see võiks olla, erinevaid näiteid, mida me kasutasime, mida võiks kasutada, mida mitte, milliseid on varem küsitud. Väga selgelt ütlesin seda. Ja kordan veel kord. Ja teine on see: kui ma kedagi ei tunne, kuidas need SEI uuringu failid siis minu kätte said?

Salu: Harri Moora arvab, et juhendaja kaudu.

Vakra: Seda ma ju räägingi sulle tuhandat korda juba!

Salu: See on endiselt plagiaat! Kui sa oled SEI uuringu failid enda töö pähe esitanud - see on absurd, noh! See pole tähtis üldse, mida sa… su jutt on täielik jamps!

Vakra: Ei, oota nüüd, rahulikult võta! Sellel hetkel, kui me nende failidega toimetasime, me käisime Harri Mooraga, arutasime seda sama juhendajaga.. See ta mind ei mäleta.. Neid faile oli seal nagu kõvasti rohkem ja erinevaid ja erinevaid materjale kasutasime. Ma räägingi: need tööd sündisid samal ajal! Et ei ole ju nii, et SEI raport oli valmis ja Vakra läks ja copys selle ära, ei olnud ju nii, noh. Ei olnud nii.

Salu: Need on kopeeritud! Iga inimene… Ma eeldan, et Tallinna ülikool alustab uurimist ja nad on täiesti ilmselgelt, nad näevad, see on kümnete lehekülgede kaupa identset teksti. Graafikud on samad, pealkirjad on samad, vahepealkirjad on samad, komakohad on samad, liigendus on sama, kirjavead on samad - kõik on sama. See on lihtsalt kopeeritud, see ei ole ümber kirjutatud või refereeritud. See on kopeeritud.

Vakra: Ma saan aru, et sa ei ole nõus mind kuulama, et ma ütlen veel kord...

Salu: Ma ei ole nõus valetamist kuulama!

Vakra: Kopeering tähendaks seda… Ma ju mäletan, kuidas ma seda tegin! Ma ütlen sulle veel kord, et koos juhendajaga oli mul tohutu hulk neid musti diske, kus oli väga palju erinevat materjali peal erinevatest allikatest. Juhendaja ütles näe, vaata siit, võta siit, võta siit. Käisin, kohtusin Harri Mooraga, nende samas instituudis seal. Kohtusin temaga, rääkisin, küsisin nõu, mida võiks kasutada, mida mitte. Ka tema andis nõu. Ja nii ma kirjutasin.

Salu: Mhm, ja lihtsalt kogemata, kuna Harri Moora parajasti kirjutas ka seda raportit kokku, siis lihtsalt kogemata te koguaeg.. Lihtsalt tuli nagu plaksti identne tekst!

Vakra: Ei, ma ütlen veel kord, et hästi lihtsalt, et mina kirjutasin nendest materjalidest…

Salu: Siin ei ole midagi kirjutatud, siin on kopeeritud! Need on identsed tekstid!

Vakra: Nendest materjalidest…

Salu: Siin ei saa olla.. Üks… keegi pidi kedagi kopeerima!

Vakra: Nendest materjalidest kõik 60 lehte ei ole sealt. Ma ütlen veel kord, et mul oli hunnik diske, kust me panime materjalid kokku. See, et ega mina ei tea, mis osa lõpuks SEI.. Saate aru, see hunnik materjali, millest välja sorteeriti, oli tohutu. See, mis osa Harri Moora lõpuks enda materjali pani, see.. See oli nagu nii-öelda aja.. On näha, mis tema kasutas. Aga ma ütlen veel kord, et kõik see materjal oli mu laual olemas ja ma arutasin seda läbi ka Harri Mooraga.

Salu: Tuntud keskkonnaekspert Harri Moora pidi enda raporti jaoks kopeerima Rainer Vakra diplomitööd?

Vakra: Sa ikka keerad selle kogu aeg naljakas, aga see pole nali, onju.

Salu: See ei ole muidugi nali, see on loomevargus!

Vakra: See on väga tõsine asi.

Salu: See on loomevargus, see on kriminaalkuritegu, muuseas, kuigi, ma ütlen, see on aegunud, sa ei pea selle pärast muretsema.

Vakra: Aga ma ütlen veel kord seda, mida sa kuulata ei taha, aga ma mõistan seda, et sa oled tulnud väga selge sooviga, väga selge ideega ja mida sa üritad nagu mulle nii-öelda pähe istutada, aga ma mäletan, kuidas ma seda tööd tegin, onju. Mina, esiteks, usaldasin täiel jõul oma juhendajat, mul oli väga suur materjalihulk. Ma kordan, et ma kohtusin korduvalt ka (kaks-kolm korda kindlasti) Harri Mooraga, arutasime neid samu punkte, samu küsimusi. Ta kindlasti ei öelnud, et ei tohi seda materjali kasutada. Ma näitasin talle materjale, arutasime, kas võiks kasutada või mitte. Võib-olla ta toona suhtus ka siis üleolevalt, et las mingi tudeng neid materjale kasutab ja ei süüvinud sellesse. Aga loomulikult, nii nagu ma ütlen, et nende diskide pealt me seda materjali kasutasime ja võtsime.

Salu: Mhm, aga ka see on plagiaat, muuseas, et sa teaksid. Ma ütlesin ennem, et kui Shakespeare annaks mulle loa, et okei, kopeeri “Hamlet” ja kui ma panen selle viite isegi juurde, et minu jutt põhineb Shakespeare’il, see on endiselt plagiaat!

Vakra: Ei, aga sa võid, kuule, kas sa tead, et diplomitöö ongi ju kokku kirjutatud teistest töödest koos viidetega?

Salu: Sa tahad öelda, et ma lähen Tallinna ülikooli ja sa tahad, et nad ütlevad sulle seda, et see on okei, et sa kümnete lehekülgede kaupa lihtsalt kopeerid seda teksti ja antud juhul sa ei ole isegi viidanud sellele SEI raportile, sellele Tartu raportile sa ei ole isegi viidanud! Siin on kümneid lehekülgi kopeeritud siin viitamata.

Vakra: Aga kas ma võin veel öelda ka, et kui on viidatud tekst, siis see ongi, seda kasutataksegi sellisel kujul, et sa võid viidata. Et see pole selle pärast kopeering või plagiaat.

Salu: See on plagiaat! Ma olen järgi vaadanud, kui on üleliigselt, kümneid lehekülgi identset teksti, on plagiaat. Isegi siis, kui on pandud tärn. Ja kusjuures ma ütlen, selle Tartu osa juurde pole isegi viidatud. Nii et see sind ei päästa.

Vakra: Ei, mind ei olegi vaja midagi päästa, ma ju mäletan, ma olen sulle seletanud, kuidas see töö toimis, et kaks asja tehti samal ajal nende samade materjalide põhjal, ma olen seda korduvalt sulle kinnitanud ja saan seda siiamaani kinnitada ja kui sa selle.. Sina hindad seda plagiaadiks, eks siis Tallinna ülikool tuleb kokku ja arutab seda.

Salu: Vaatame, kui tore on vaadata siin niimoodi lehekülgede kaupa, täpselt sama liigendus, vaatame, eksole, koos!

Vakra: Ei ole ju täpselt sama.

Salu: No, lihtsalt leheküljelt on ära nihkunud.

Vakra: See ei ole isegi see sama tekst ju.

Salu: Sama tekst on, sama tekst, näed sa, sama, läheb sama, eksole. Lähme edasi: sama, identne, ma ei tea, võib-olla teistsugust fonti on kasutatud. Näed, kõik on sama, ülevaade jäätmekäitlusest - 3.2 , ülevaade jäätmekäitlusest; jäätmete kogused ja liigid - jäätmete kogused ja liigid. “2000. aastal tekkis...” blablabla - näed, identne, näed, eksole, täiesti nagu lihtsalt koopia. Lihtsalt, see on nagu nii jultunud plagiaat, et lihtsalt õudne. Aga mul ei ole rohkem midagi rääkida, ma tõesti nagu.. Ma tahtsin vaadata, kuidas sa välja vingerdad.

Vakra: Aga sa lõpuks said mõttest aru, jah?

Salu: Oeh…

Vakra: Ei, ma inimesena küsin sult, et kas sa said mõttest aru, kuidas see tekkis? Või sa põhimõtteliselt…

Salu: Ma saan aru, mida sa tahad öelda.

Vakra: Ei, aga ma räägin sulle, kuidas ma 21aastaselt seda tegin ja mul on kahju…

Salu: Aga sa isegi…

Vakra: … et sa sellest, sellega ei nõustu.

Salu: 21aastane ülikooli lõpetaja on täiskasvanud inimene.

Vakra: Jah!

Salu: Ülikoolis räägitakse väga hästi, kuidas tuleb diplomitööd teha teha.

Vakra: Aga sellest ma räägingi, et ega sa.. ega siis lõputööd ei kirjutata üksinda, et selleks sul ongi ju juhendaja ülikooli poolt, juhendaja väljaspoolt, kes on vastava haridusega, onju, kes mind viis kokku Harri Mooraga, kes näitas materjale, kellega koos me mitu korda ka arutasime, mida võib kasutada, mida mitte. Võta jah seda. Toona keegi ei näinud selles sellisel kujul probleemi, et seda materjali võiks kasutada, mida ei ole toona nagu raportite...

Salu: Kümnete lehekülgede kaupa identset koopiat ei ole materjali kasutamine,...

Vakra: Aga kas ma…

Salu: ...see on kopeerimine.

Vakra: Aga ma ütlen veel kord…

Salu: See on plagiaat! See on loomevargus!

Vakra: Nii. See kõik oli ju üks protsessi osa selles osas, et sellest ei olnud ju veel mingit raportit tehtud, see oli musta materjali, mida oli tohutult palju ja mida kõike me seal läbi arutasime. Ma ju käisin seal ka korduvalt tudengina seal ja neile ka toona meeldis, et ma kirjutan samadel teemadel ja neil ei olnud selle vastu midagi, vaid pigem vastupidi. Tunnustasid, et on noori tudengeid, kes sellise asjaga tegelesid.

Salu: Ma mõtlesin selle Tartu ülikooli tudengi peale, kes päriselt selle küsitluse läbi viis seal Tartus, mille sina omastasid lihtsalt, enda pähe esitad. Ma mõtlen seda, et üliõpilane võttis kätte, koostas küsimustiku, metoodika, hiljem analüüsis tulemused läbi. Käis ise reaalselt seal kaubanduskeskustes, kortermajades, küsitles Tartu inimesi, võttis-värbas kolm sõbrannat appi. Ja nüüd ta vaatab sinu diplomitööd ja mõtleb, et vaata, kuidas saab ülikooli lõpetada! Lihtsalt kopeerin kellegi teise töö ja antakse ka ülikooli diplom.

Vakra: Ma kordan veel kord, et selleks, et seda küsimustikku läbi viia, toimetada, teha, me vaatasime väga mitmeid erinevaid näiteid koos juhendajaga.

Salu: See inimene ütles ka, et ta ei tunne sind. Et sinul polnud selles mingit osa.

Vakra: Aga sa tegelikult ei kuula ju, mis ma sulle räägin! Ma ütlen sulle veelkord hästi rahulikult, et selleks, kui me seda lõputööd tegime, me vaatasime läbi enne mitmed…

Salu: Sa enne ütlesid, et sa tegid seda küsitlust Tartus.

Vakra: Jah. Ja käisime ka samamoodi nende samade küsimuste põhjal käisime ka ise Tartus. Konkreetselt ise käisin! Füüsiliselt käisin ise ka!

Salu: Mina sind ei usu. Aga olgu, aitäh, lähme minema siit.

Vakra: Aga mis.. Miks mitte, kuidas sa ei usu seda?

Salu: Selle pärast, et mul on tõendeid, et see on koopia.

Vakra: Ei, aga kas ma võin sulle öelda, et me kasutasime erinevaid sisendeid, mille põhjal seda teha, aga ma käisin ise seda küsitlust ka läbi viimas. Päriselt.

Salu: Kas sa saad aru, et plagiaat on ka see, kui sa kopeerid ja isegi kui sa paned viite ja isegi kui sa ütled, et see on koostöö.. Kui see on identne tekst, see on endiselt plagiaat. Kusjuures, ma ütlen, et sellele SEI raportile sul siin viidet ei ole isegi.

Vakra: Aga ma helistan Harri Moorale ja tuletan talle meelde, et ma käisin noore tudengina seal ja ma jään eriarvamusele. Sellel hetkel, kui ei ole seda...

Salu: See inimene…

Vakra: ... raportit tehtud, siis ei ole

Vakra: ..tead, et ma kasutan. Mida juhendaja tõi mulle, et sa võid seda kasutada ja öelda seda hiljem et 18 aastat...

Salu: See on endiselt plagiaat. See ei ole võimalik, ei ole võimalik, et tekib

Vakra: Aga kuidas sina siis…

Salu: .. et tekib…

Vakra: ...lähtud siis sellest, et ...

Salu: … näiteks 30 lehekülge täiesti identset teksti? Keegi peab kedagi kopeerima.

Vakra: Aga mul on sulle siis hea küsimus, et kui sina lõpetad ülikooli, siis sul juhendaja ütleb, et vaata, siin on materjal, käi, räägi läbi ka SEIs, et seda võiks oma töös kasutada, onju.

Salu: Kui minule ütleks juhendaja,

Vakra: et toob juhendaja…

Salu: Kui minule ütleks juhendaja,

Vakra: Ja sa ei tea, et…

Salu: ....et kopeeri siit 30 lehekülge teksti enda tööks ja kui ma seda teeksin, siis ma oleksin idioot, kes ei kõlba poliitikasse.

Vakra: Aga sa isegi ei tea seda, et sellest hiljem tehakse selline raport. Kas sa saad sellest aru?

Salu: Kui mina kopeeriksin kellegi teise teksti enda tööks - ma ei saa… 21aastane inimene ei saa olla nii rumal!

Vakra: Kuula, ma räägin sulle…

Salu: Ma tean, et see on plagieerimine.

Vakra: Selleks sul on juhendaja, kui sul on ka hästi palju musta materjali ja sa ju ei tea, et sellest tehakse ka SEI raport, kas sa kasutadki seda varianti …

Salu: Siin on kaks varianti: sa lihtsalt tegid loomevarguse, mis tähendab, et sa lihtsalt moraalselt ei kõlba poliitikuks. Või teiseks: sa lihtsalt rumalusest kopeerisid kellegi teise tööd. Siis ma küsin, et aga siis milles sinu keskkonnaekspertiis seisneb, kui isegi sinu lõputöö on tegelikult loomevargus.

Vakra: Aga kas ma võin sellele ära vastata ka või?

Salu: Noh.

Vakra: Vaata, see on nii nagu ma sulle juba mitmes kord ütlen, et kui me juhendajaga ja Harriga koos seal arutasime, siis…

Salu: Harri ütles, et see on väljamõeldis!

Vakra: Ja, ma tean. Ma helistan talle. Ta ei mäleta seda, see on täiesti arusaadav, et ta ei mäleta mingit suvalist...

Salu: Jube huvitav, et ta mäletab teisi tudengeid, kes päriselt osalesid selles töös, aga sind ta ei mäleta.

Vakra: Vot, aga ma helistan talle, mina mäletan, onju, et ma seal käisin. Kust ma muidu need sain? Ma käisin seal..

Salu: Harri Moora ütles, et ta tegi sinu juhendajaga koostööd. Ta oletab, et sinu juhendaja võis anda need failid.

Vakra: Ei, ma olin ju koos juhendajaga ju seal! Selles see asi ongi nagu! See, et tema ei mäleta mingi 2002. Aasta...see-see-see. See ei ole argument, onju. Sellel hetkel, kui me seda koos tegime..

Salu: Kas sa saad aru sellest, et …

Vakra: Oota-oota. Ei, sa ei saa sellest aru, et kui on palju musta materjali, siis see ei ole mingi plagiaadi mahakirjutamine, kui ma ei tea, mis sellest tuleb.

Salu: See on plagiaat, loomulikult on see plagiaat.

Vakra: Me olime selle tootmisprotsessi juures ja tema ei mäleta seda, et juhendaja ütleski, et tule mulle appi ja teeme seda koos. See võlusõna ongi see, et Harri Moora ja Ahto Hunt vedasid seda koos.

Salu: Harri Moora kirjutas selle teksti kokku.

Vakra: Ja mina olingi nende…

Salu: Siis järelikult täiesti juhuslikult oli tema tekst nagu täpselt sama kui sinu tekst.

Vakra: Mina olingi nende nii-öelda selline ühelt poolt nagu selline jooksupoiss, kaasamõtleja, toimetaja, kellel oli ka kokkulepe, et ma saan seda kasutada. Muidu ma poleks selles protsessis ju osalenud. See ongi see point. See, et tema ei mäleta, et ma olin Ahto Hundiga, kui ta ütleb, et Ahto Hundiga tegi koostööd, mina olingi koos Ahto Hundiga hommikust õhtuni koos!

Salu: Ta mäletab väga hästi, mida Ahto Hunt tegi SEIga. Ta mäletab väga hästi seda. Ta mäletab, mida kõik teised üliõpilased tegid. Huvitav küll, et ta sind ei mäleta!

Vakra: Aga mina tegingi seda kõike Ahto Hundiga koos, selles ongi asi, noh, seda ma räägingi sulle, noh! Juba mitmes kord räägin sulleseda, aga sa ei taha seda kuulata, sest sa põhimõtteliselt ei usu seda.

Salu: Ma kuulsin seda väga hästi, aga see on endiselt plagiaat! Kas sa saad aru, et see on endiselt plagiaat? Isegi, kui sinu vassimine vastab tõele, on see ikka plagiaat! Kümnete lehekülgede kaupa kopeeritud teksti on plagiaat.

Vakra: Selle teksti loome puhul me ise osalesime! Saad sa sellest aru, läbi koos selle meeskonnaga. Sa saad sellest aru?

Salu: Ei ole võimalik. Üks inimene kirjutab lõpuks teksti kokku. Ja kui on kaks teksti, mis on täiesti identsed, siis järelikult on selle üks inimene kirjutanud ja üks on plagieerinud teist. Kui sina väidad, et Harri Moora plagieeris sinu tööd - mulle kõlab see absurdselt! - no palun väga, kui sa ennast niimoodi kaitsed, okei, aitäh!

Vakra: Jõudu! Ilusat päeva teile ka! Ja ei maksa lihtsalt oma nagu väites nii kindel olla. Sa võiksid nagu päriselt kuulata ja mõelda ja mõista ka nagu.

Salu: Ma kuulan, ma kuulan..

Vakra: Ma räägin sulle, kuidas see asi on...

Salu: Ma olen valetavaid poliitikuid piisavalt kuulanud, ma tunnen valetamise ära!

Vakra: Tore, ära ütle nagu selliseid sõnu, kui sa ei tea. Ma kinnitan sulle, et ma olen Tartus käinud korduvalt ja selle uuringu raames. Ma ütlesin sulle, et me vaatasime koos juhendajaga läbi erinevaid küsitlusi, kuidas teha, võtsime snitti, võtsime malli, et mida võiks teha, mida mismoodi teha. Ütlesin sulle seda!

Salu: Sa ei teinud ju seda küsitlust. Sa ei teinud ju seda küsitlust. Sa ei teinud ju seda küsitlust. Mis sa targutad, sa ei teinud seda küsitlust ju!

Vakra: Olid koha peal vä?

Salu: Ma usun inimesi, kes selle ise tegid.

Vakra: Kas ma kordan sulle veel kord? Kõik asjad, kui sa teed diplomitööd, on maailmas varem leiutatud, me väga palju töötasime läbi erinevaid materjale, mis, mida teha, mida kasutada, mismoodi ja me kordasime samu asju. Ja sama ma räägin sulle selle Harri Mooraga kohtumise osas - see materjali hulk oli nagu tohutu. Ja ma olin Ahto Hundiga koos seal laua taga, et arutati, mida teha-toimetada. Ja selleks hetkeks ei olnud seda SEI raportit veel olemas. Ma ei saanud sellele viidata, kas sa saad sellest ükskord aru vä? Sellele polnud võimalik viidata!

Salu: See on täiesti uskumatu, millise nagu… kuidas võib inimene vassida! Okei.

Vakra: Okei. Jõudu!

Salu: Jah.

Vakra: Nägemist!