Kui Põhjamaade seni parim rada, Soome Alastaro asub Helsingist 200 kilomeetri kaugusel, siis Viimsi rajale annavad suure eelise lennujaam ja hotellid, mis asuvad nö käe-jala juures. Lähim tipptasemel ringrada asub Tšehhis Brno linnas.

“Kui rada valmis saab, siis on meil kõikvõimalike Põhjamaade võistluste pidamiseks roheline tuli,” teatas sihtasutuse Viimsi Ringrada nõukogu liige Jussi Pärnpuu. Rada vastab täielikult vormel-3 rajale esitatud nõuetele.

Pärnpuu sõnul oleks reaalne vähemalt kolme-nelja rahvusvahelise suurürituse korraldamine aastas. “Autodega saaks siin pidada ka Soome ja Rootsi meistrivõistluste etappe, tsiklitega näiteks Scandinavian Open, aga pole välistatud ka Euroopa meistrivõistluste etapid,” loodab Pärnpuu. “Aprilli keskpaigast kuni oktoobri alguseni annaks kõik nädalavahetused ära koormata.”

Kasutuseta ei seisaks rada ka nädala sees ja talvel. Seal saab korraldada kursusi alarmsõiduki juhtidele, aga ka jalgratta- ja rullsuusaüritusi. Ühe raja silmuse sisse on kavandatud ka väike järv, kus saab korraldada libedakoolitust ning jäärajasõite. Stardisirge kõrvale on planeeritud 1,3 kilomeetrine kardirada, raja äärde ka krossirada ja bagirada.

Sihtasutuse juhatuse liige Kaarel Nurk sõnas, et rajaehitusel siiski probleeme jagub. “Praegu on kõik alles algjärgus, projekteerimisleping alles alla kirjutatud,” kinnitas Nurk. “Aga ajakirjanduses on ilmunud kriitilisi ja asjatundmatuid artikelid, sellepärast ei tahaks ma praegu selle kohta intervjuud anda.” Sihtasutuse Viimsi Ringrada juhid loodavad siiski aasta lõpuks jõuda tee muldkeha tegemiseni.

Korralik ringrada on vallale Nokia

Praegu asub Eesti ainus arvestatav ringrada Pärnus. “Kaks rada oleks Eesti-sugusele riigile täpselt paras,” usub Pärnpuu. “Eestis on kokku umbes 2000 litsentseeritud automotosportlast. Ainuüksi rahvarallidel käib ligi kakssada võistlejat. Kaua nad ikka neil kardiradadel nühivad?” Viimsi rada ei hakkaks Pärnpuu arvates Pärnu oma välja suretama, vaid pakuks tugevat konkurentsi hoopis Rootsi ja Soome ringradadele.

Esimeses järgus rajatakse rada ümbritsev aed, asfaldilint ja haljastus. Viimane on eriti oluline, et raja ümbruses ei tekiks lendavat liiva, mis siledale teekattele sattudes selle ohtlikult libedaks muudab. Teises järgus peaksid valmima olmehooned, parklad ja boksid.

Pärnpuu sõnul ei kahtle ta ringraja tasuvuses: “Ma olen alati öelnud, et kui mõni omavalitsus ehitaks korraliku ringraja, oleks see talle nagu Nokia. Ma näen ise, kuidas igaks võidusõiduks tuleb kohale umbes 35 miljoni eest tehnikat ja sadu inimesi.” Pärnpuu sõidab ise Vormel Baltic sarja karikavõistlustel.

Tuleval nädalal avab Viimsi Kardikeskus, kes rendib sihtasutuselt rajaäärset maalappi, 800meetrise hobibagiraja. Bagirada on kahesuguse kattega – kiiremad lõigud sõidetakse tuha, aeglasemad liiva peal. Rajal on ka üks trampliin, mis juba üsna väikesel kiirusel kerge bagi õhku viskab.

Rajal on kasutada kuus masinat ARK 900. See on maailmas palju populaarsust kogunud hobibagi, mida viib edasi üheksahobujõuline Honda mootor. “See on igaühele sõitmiseks, pane kiiver pähe ja rooli,” tutvustas Meelis Meetua, Viimsi Kardikeskuse juhatuse esimees.

Hobibagi on märksa turvalisem kui Eestis enam levinud ATVd. “Kui selle ka üle pea keerad, ei juhtu tegelikult midagi,” kinnitas Meetua. Erinevalt ATVst, mille küljes sõitja kuidagi kinni pole, kaitsevad bagis juhti neljapunktiturvavööd. Sõitjat ümbritseb ka turvaline raam. Kardikeskuse müügijuhi Leander Velbachi sõnul sobib bagi sõitmiseks igaühele, kel jalad pedaalideni ulatuvad.

Läänemeremaade ringrajad

Eesti: Tallinna linnaring, Pärnu Sauga, Tartu Raadi

Läti: Bikernieki

Leedu: Katsergiene

Poola: Kielce, Poznan

Ida-Saksamaa: Lausitzring, Oschersleben, Sachenring

Taani: Jyllands-Ringen, Ring Djursland

Rootsi: Anderstorp, Falkenberg, Karlskoga, Kinnekulle, Knutstorp, Mantorp Park

Soome: Alastaro, Botniaring, Hämeenlinna, Kemora, Virtasalmi

Loode-Venemaa: Nevski-ring

allikas: ajakiri Autosport