20.03.2009, 00:00
Villu Reiljan põgenes vanglast
Naissaare kindlusvanglas eluaegset vanglakaristust kandnud endine Rahvaliidu
juht ja minister Villu Reiljan kavaldas üle kõik üliranged
turvameetmed ning põgenes purjepaadiga ilmselt Soome.
Kaitsepolitsei Tallinna piirkonna abiprefekti Margus Sammeli sõnul
avastas eile, 18. märtsi hommikul kell 5.14 Reiljani vangitorni alt
möödunud regulaarne patrull kõigepealt läbisaetud
trellidega akna küljest alla lastud köie, millega vang oli laskunud
püstloodis kahekümne meetri kõrguselt kaldale.
Võib arvata, et seejärel kadus ta ees oodanud purjepaadiga teadmata
suunas. Reiljani jalgade küljes olnud pommid olid seotud köie alumise
otsa külge kinnituseks ja tasakaalustamiseks.
Järgneval
vangikambri uurimisel avastati ka salakäik, mille kaevamine mingil
põhjusel siiski pooleli oli jäänud.
“Tõenäoliselt oli Reiljanil kui suhteliselt korpulentsel ja
elatanud mehel kitsas ja umbses käigus küürutada raske,”
oletab Sammel. “Akna juures sai ta värskemat õhku ning ka
töö ei olnud kaelamurdev. Võis isegi istuda.” Abiprefekt
täpsustas, et käik oli umbes kuue meetri pikkune ning suundus
diagonaalis läbi loodusliku paekivikihi täpselt kindlusevärava
suunas. “Reiljan pidi olema varustatud kindluse täpse
plaaniga,” usub abiprefekt. “Tõenäoliselt oli kas
üks või mitu valvurit rahvaliitlaste poolt ära
ostetud.”
Sammeli sõnul on uurijad seisukohal, et viie
kahe tolli paksuse raudtrelli läbisaagimiseks kulus endisel
keskkonnaministril vähemalt pool aastat. Tõenäoliselt aga
kauem, kui arvestada, et vangi mitu aastat üksnes veest ja leivast
toitunud organism ei saanud funktsioneerida endise jõuga.
“Rauasaage pidi olema mitu, kuigi kuriteopaigalt leidsime
üheainsa,” oletab Sammel. “Küllap murdis Reiljan kulunud
saed tükkideks, segas leiva hulka ja sõi ära, et jõudu
juurde saada.”
Abiprefekti sõnul on kõige
keerulisem mõistatus see, kuidas pääses Reiljan lahti
ahelatest, millega teda seina küljes hoiti.
Naissaare kindluse
komandant Vahur-Andreas Tipp selgitas, et sisejuurdlus on juba toimunud ning
süüdlasi karistatud. “Rivistasime valvurid üles ja
tõmbasime iga viienda oksa,” täpsustas Tipp.
“Põgenemisööl valves olnud meeskonna ülemal
lõikasime aga keele suust ja kõrvad peast.”
Naissaare kindlusvanglat peeti seni täiesti põgenemiskindlaks.
Viimase kahesaja aasta jooksul pole registreeritud ühtegi salajase
põgenemise juhtu sellest. “Isegi kuulus Hiiumaa
rannaröövel Ungern-Sternberg ei saanud sellega hakkama,”
imestab Tipp. “Aga tema oli muidugi lihtne aadlik, mitte pikaajaline
erakonnajuht.”
Politoloog Toomas Grebentšikovi
sõnul ei ole usutav, et Reiljan oleks pärast põgenemist
Eestisse jäänud. “Küllap põgenes ta paadiga Soome
ja õhutab seal nüüd sõjakäiku Eesti vastu, et
selle õnnestumise korral taas keskkonnaministri troonile
pääseda,” usub ekspert.
Rahvaliitlased on varemgi
ette võtnud hulljulgeid põgenemiskatseid. Vähem kui kahe
aasta eest põgenes ootamatult oma ametipostilt
põllumajandusminister Ester Tuiksoo, viies kaasa kõik Eesti
põllumajanduse mobiliseerimise plaanid, mida kapo seni tulutult otsib.
Ainult viis päeva enne Reiljanit põgenes aga Ugala teatri
nõukogu esimehe kabinetist käeraudades ja okastraadiga tooli
külge kinni seotud Jaak Allik.