10.10.2008, 00:00
Yuppie langemine
Kas rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young osakonnajuhataja Marko Rudi (33) on kriminaalne geenius või ohver, kelle Eesti võimud lohistasid USA viisavabaduse altarile?
Kolm nädalat tagasi vahistati SAS Radissoni hotellis toimunud
Äripäeva seminaril Ernst & Young Balticu tehingute
nõustamise osakonna juhataja Marko Rudi. Teda
kahtlustatakse ligi miljoni USA dollari kõrvaldamises Iraagi
demokratiseerimiseks ette nähtud rahast 2003. aastal ning
mahhinatsioonidega teenitud raha “pesemise” käigus uhke eramu
soetamises.
Teisipäev, 7. oktoober. Tallinna ringkonnakohtus
arutatakse, kas Marko Rudi vahi alla võtmine oli seaduslik ja
põhjendatud. Rudi kaitsja, vandeadvokaat Monika Mägi teatab:
“Lugupeetud kohus! Sõltumata sellest, et praegu on vaekausil
Eestile viisavabaduse andmine, Marko Rudi saatus on Marko Rudi saatus. Tuhat
aastat ei ole meile seda viisavabadust vaja, kui rajame selle niisugustele
otsustustele, mis ühe inimese jalge alla tallavad. Kuigi – nagu
aastaid tagasi öeldi – mis maksab üks inimene suure idee
nimel?!”
Riigiprokuröri abi Tristan Ploom: “Eesti
kohtul puudub õigus hinnata välisriigipoolseid tõendeid.
Meil pole põhjust seada kahtluse alla USA taotlust.
Meile
USAst saabunud õigusabipalve oli selline, et me isegi ei kaalunud, kas
Rudi vahistamisele on alternatiive. Arvestades, et kõigi kuritegude eest
kokku on USA kohtus võimalik Rudile määrata kuni 80 aasta
pikkune vangistus, ei tekkinud meil hetkekski küsimust selles, et ta tuleb
vahistada.”
Kohtunik Paavo Randma, muidu meeldiv inimene,
kaotab kannatuse ja haarab seaduseraamatu.
“Seaduses on
kirjas: isiku väljaandmisel teisele riigile v õ i d a k s e
kohaldada vahistamist ja seda a i n u l t
edasilükkamatutel juhtudel. Ja teie ütlete, et me ei kontrolligi
suurt midagi? Kas meil on siiski õigus kontrollida vahistamise
põhjendatust?”
“Muidugi on,” vastab
kohmetu prokurör.
“Tänan teid... selle
võimaluse eest.”
Mõni minut pärast
istungit ütleb advokaat Mägi: “Loomulikult jätavad
kohtunikud ta vahi alla. Praegu, kui nii palju räägitakse
viisavabadusest, ei julgeks nad ealeski USA võimude poolt tagaotsitud
meest vabadusse lasta.”
24 tundi hiljem selgub, et Mägi
ennustus läks täppi – Rudi jääb vahi alla.
Võimalik, et Mägi oli õigel teel, vihjates, et
Rudi vahistamine septembri keskel oli sihitud ministrite Rein Langi ja
Jüri Pihli USA-visiidi ajaks. Pole juhus, et 29. septembril, kui Eesti
ministrid kohtusid Washingtonis USA asejustiitsministri Matthew Friedrichiga,
avaldas viimane tänu koostöö eest Marko Rudi vahistamisel.
Mägi sõnul on Rudi väljaandmisprotsessis nii
mõndagi hämmastavat. “Inimese vahistamiseks peab olema
kindlalt tõendatud, et ta võib hakata ennast varjama, läheb
võimude eest pakku.
Millel antud juhul see oletus
põhineb? Rudi USA viisa sai läbi 2006. aastal, ta kolis
Ühendriikidest Eestisse, asus tööle samasse firmasse, kus ta ka
USAs töötas. Järgmised kaks aastat käis ta ühes ja
samas kontoris tööl ja esines koolitustel, kus tema loengud olid
väga populaarsed – ta on äärmiselt huvitav ja
avarate teadmistega inimene. Ma ei mõista, kus siin nähakse enda
varjamist USA võimude eest.”
Kummaline nüanss on
ka Rudi vahistamise ajas. Keskkriminaalpolitsei pressinõuniku Kadri
Põldaru kinnitusel algas Rudi tagaotsimine juba juulis. “14.
juulil on seatud Interpol Washingtoni poolt rahvusvaheline tagaotsimine. Lisaks
tagaotsimisteatele soovis Riigiprokuratuur enne isiku kinnipidamist USA
ametivõimudelt t&
;aum
l;iendavaid materjale. Need saabusid septembri keskpaigas, pärast mida
pidas Keskkriminaalpolitsei isiku kinni.”
Marko Rudi on
kolmandat nädalat vahi all, ta pole end süüdi tunnistanud. Ta
kergitab enda kaitsetaktikalt katet vaid pisut, öeldes, et ei viibinud sel
ajal üldse USAs, kui väidetavad kuriteod toime pandi. Kõlama
jääb mehe pessimistlik tõdemus, et tema karjäär on
läbi sõltumata sellest, mis tulemusega tema üle peetav kohus
kunagi lõpeb.
1993. aastal lõpetas Rudi Tartu
Miina Härma gümnaasiumi. Ta ei olnud klassi priimus, kuid paistis
silma saavutusvajadusega. “Kui mõne mehe puhul oli kohe selge, et
siit tuleb arvudemaailma ekspert, siis Markole ei oleks osanud ennustada nii
suurt edu finantsvallas. Aga inglise keele tase andis meile kõigile
kindluse ennast ükskõik mis alal proovile panna. Ja ambitsioone tal
oli – ses mõttes ei olnud üllatav, et ta läks Concordia
ülikooli ja sealt edasi USAsse,” ütleb klassikaaslane Juhan
Peedimaa.
Koolivend Martin Aadamsoo: “Millegipärast
on mul meeles, et tal oli üsna selge huvi õppida edasi
äriasjandust. See oli 90. aastate alguses, kus üldiselt
inimeste arusaamised ärimaailmast olid ähmased. Huvitav, et edasise
õppimise osas rääkis ta just mõnes
välismaa ülikoolist või päris välismaal
õppimisest.”
Üheksa aastat tagasi omandas
Rudi Wisconsini ülikoolis magistrikraadi rahanduses. Oktoobris 2000
kindlustas ta endale vägagi perspektiivika ameti. Põhja-Carolinas
baseeruv Research Triangle International (RTI) kinnitas eestlase oma
rahandusosakonna rahvusvaheliste finantside mänedžeriks. RTI taset
näitab, et alates 1988. aastast on USA riigilt saadud üle miljardi
dollari arenguprojektideks üle maailma.
2003. aasta kevadel
sai RTI ülesande asuda looma ja edendama Saddami-järgses Iraagis
kohalikke omavalitsusi. Põhirõhk oli naiste ja noorte ning
vähemuste tagasitoomises poliitilistesse protsessidesse. Projekti hinnaks
arvestati esialgu 156 miljonit dollarit, mis töö käigus peaaegu
kahekordistus. Marko Rudi roll selles mängus oli vägev –
vastutada RTI eelarve ja raamatupidamise eest Iraagis.
“2003.
aastal kohtusime üle pika aja klassi kokkutulekul,” meenutab
klassivend Juhan Peedimaa. “Olime selleks ajaks juba lehtedest lugenud
sõja suhtes skeptilisi arvamusi, kus räägiti, et need sajad
miljonid on mõttetult maha visatud ja et seal käib suuremat sorti
varastamine. Avanes hea võimalus Marko käest taustu täpsemalt
teada saada. Omajagu hariv, omajagu masendav oli kuulda kohapeal viibinud mehe
detailseid kirjeldusi. Ta oli jube pessimistlik kogu selle nn
ülesehitamise osas. Ütles, et seal viibimine tõi ta maa peale
tagasi – et sa võid Iraaki matta kui tahes palju raha, see ei vii
kuhugi.”
Kui uskuda süüdistusi, jättis Rudi
klassivennale petliku mulje. USA võimud on nüüd, viis aastat
hiljem seisukohal, et Rudi hakkas kohe pärast projekti käivitamist
raha “vasakule” suunama.
Näiteks olevat ta
mänginud Dubais asuvale ettevõttele Business Systems House (BSH)
mitu väga tulusat allhanget, mille tulemusel firma – isegi reaalselt
tööd tegemata – olevat teeninud miljoneid. Vastutasuks olevat
BSH aga ostnud Põhja-Carolinasse Durhami linna aadressile Birnham Lane 7
kahekorruselise eramu, kuhu Marko Rudi elama kolis...
Advokaat
Mägi tõi kohtus lagedale veel ühe kaardi. “Kui
väidetavad kuriteod leidsid aset 2003. aastal,
siis miks hakkasid USA võimud Rudi vastu huvi tundma alles
nüüd – neli-viis aastat hiljem? Ma vastan sellele:
põhjuseks on Rudi abielulahutus, mis ületas
kõikvõimalikud mõistlikud piirid ja läks välja
selleni, et eksabikaasad lasksid teineteise suhtes määrata
lähenemiskeelu. Kõik süüdistused rajanevad ühe naise
vahkvihal.”
Mägi sõnul poleks USA võimud
kunagi hakanud Rudit milleski kahtlustama, kui Marko Rudi eksabikaasa
Deborah poleks vara jagamise käigus läinud liiga ahneks.
Jõudmata teatud asjade osas kokkuleppele, võttis Deborah
näppu mõned abikaasa paberid ja koputas võimuorganite
uksele. See juhtus millalgi 2004. aastal. “Marko elas veel kaks aastat
USAs, kuid keegi ei soovinud temaga neil teemadel rääkida. Isegi
vaatamata sellele, et Rudi sealsed advokaadid sellist soovi avaldasid.”
2006 kolis Marko Rudi USAst Eestisse ja asus tööle Ernst
& Youngi Tallinna harukontorisse. Seal ehitas Rudi paari aastaga nullist
osakonna, mis toob nüüdseks sisse märkmisväärse osa
firma kasumist Baltikumis.
Rudi ülikoolikaaslane Ene Post
meenutab: “2006. aastal sattusin Floridasse, peatusin tuttavate pool.
Kolme tunni pärast oli ukse taga FBI. Kõik oli nagu filmis. Kaks
meest, valge ja mustanahaline, üks ülikonnas, teine T-särgis.
Märk “löödi” näkku ja järgnes 1,5 tundi
tihedat ristküsitlust. Kusjuures iga kolmanda lausega anti märku, et
mind pannakse kinni. Ma ütlesin, et nad ei tea mitte midagi, nemad vastu,
et teavad kõike. Et ma olevat tulnud Marko tšekke Ameerikasse
käššima. Sirvisid mu märkmikku. Küsisin, milles
asi üldse on – andsid mõista umbes midagi sellist, et Marko
olla vaeste tagant raha hakkama pannud.
Hiljem Eestis olen Markoga
kohtunud. Ma ei ole kunagi pidanud vajalikuks temalt üle küsida, mis
värk tal seal Ameerikas oli. Ta on väga meeldiv, väga
haritud ja korralik inimene. Ma ei saa tema kohta midagi negatiivset
öelda. Ta on tööfanaatik.”
Teinegi Rudi
tundev inimene rõhutas mehe erakordset tööindu.
“Töökas, nii lamedalt kui see ka ei kõla.
Tõesti tüüp, kellele meeldis ta töö. Sestap korralik
karjäär. Mees, kellel telefon on kogu aeg käepärast. Teeb
mitte seepärast, et vana Rolex uuema vastu vahetada, aina suuremaid
autosid osta või Tallinna kõige vingemat eramut omada. Meeldib
endale tõestada, et teeb suures ilmas suuri asju. See olevat American
Style.”
Süüdistus
Marko Rudit kahtlustatakse nelja kuriteo toimepanemises:
Marko Rudit kahtlustatakse nelja kuriteo toimepanemises:
- nternetikelmus, mis on karistatav maksimaalselt 30aastase vangistusega;
- altkäemaksu saamine föderaalse programmiga seoses,mis on karistatav maksimaalselt 10aastase vangistusega;
- kelmus suures ulatuses Ameerika Ühendriikide vastu,mis on karistatav maksimaalselt 10aastase vangistusega;
- rahapesu, mis on karistatav maksimaalselt 10aastase vangistusega