Baron’Arque, Carabas ja teised lõunamaalased
Languedoc-Roussillon, mis on olnud kaua igavveini piirkond, pole
seda enam ammugi mitte.
Seda tõendab kas või meil
müüdav Gerard
Bertrandi avar valik väikseimaid ja suuremaid veine.
Languedoci
uus
salarelv on Bordeaux' sortide kasutamine. Languedoc on tegelikult
paljude eri kliimade ristumiskoht, läänest mõjutab Atlandi
ookean,
idast Vahemeri. Piirkonna keskosas Limoux' linna ümber valitseb nn
Aude'i kliima, mis tähendab kagust mööda Aude'i jõe orgu
mööda puhuvat
kuuma föönilaadset tuult.
Lõuna poole jääb nn kõrgemate orgude
kliima, kus on jahedam. Nii et vali paik, mida soovid, kasuta moodsat
tehnoloogiat ja tulemuseks on hoopis nooblim vein kui vanasti.
Oma
suure Languedoci veini loomine oli ka Mouton-Rothschildi omaniku
paruness Philippine de Rothschildi eesmärk, kui ta 1998 ostis Limuox'
linna lähedal asuva 103 hektari suuruse mõisa, millest veidi
vähem kui
pool on viinamarjade all. See paikneb Saint-Polycarpe'i külas ja 16.
sajandist kasvatas siin veini samanimeline klooster. Põllud ja hooned
tahtsid kõpitsemist, nii et oma tõelist taset sai Baron'Arques'i
mõisa
vein näidata alles 2003. aastal, aga siis tuli vein nii hea, et selle
tarvis loodi kohe apellatsioon - AOC Limoux Rouge. Tänaseks on
istutatud uued viinapuud ja sajandivanusest härrastemajast saab peagi
mõnus külalistemaja.
Baron'Arques'i idee on paaritada
Bordeaux'
nooblid viinamarjasordid Languedoci tuliste maitsete ja
kontinentaalsema terroir'ga. Nii on veini selgrooks Merlot (50-60%),
millele lisanduvad väikesed kogused Cabernet Franci ja Sauvignoni ning
"vahemerelistest" marjadest Syrah 10-15%, Malbec ja Grenache.
Tõsi,
väga õnnestunud 2005 aastakäigust on Cabernet Sauvignon ja
Grenache ära
koondatud. Tõesti, suur vein, mille puhul pole koonerdatud ei
aiahoolitsuse ega tammevaadiga, aga hind on sel rohkem Rothschildile
kui Languedocile kohane.
Mõisa 100aastase häärberi
rõdult
avanevad suurepärased vaated - laugjate nõlvade (aiad asuvad 250-350
meetri kõrgusel) tagant paistavad lumised mäed. Külmad Atlandi
tuuled
jäävad enamasti ahelike taha, kliima on soojem kui Bordeaux's, aga
siiski on see Limoux' piirkonna jahedaim nurk. Nii et peaaegu
paradiisiaed, lähedal on järv, kus suvel ujuda. Vahemere
biitšid jäävad
tunnise autosõidu kaugusele. Baron'Arque'i veinimeeste vaimustus on
veenev.
Bron'Arque on Rothschildide Languedoci lipulaev, aga
sellele järgneb üsna massiivne veiniarmee - Carabas, mis pole
küll nii
suur ja kallis kui Baron'Arque, aga võimas ja maitseküllane
igatahes,
loodud neile, kell gargantualik isu, ning Cadet d'Oc (ka Eestis saada)
ja Rothschildi Languedoci sordiveinid.
Usutavasti hakkame
Languedocist järjest enam kuulma.
Baron’Arque (2005) – aroomis mentool, vürtsid, punane kirss. Maitse täidlane, rikkalik ja tuline, veidi nooruslikult karm. Selles ploomi ja arooniat. Hea arengupotentsiaaliga.
Carabas – planeeritud Mouton-Cadet’ Languedoci vasteks, aga erinevalt vanema venna praegusest minimalistlikust stiilist on täidlane ja tammine. Valge on Chardonnay – tammine, kontsentreeritud, õline, vürtsikas, aga samas värske happega. Punane (Syrah 50%, Grenache, Malbec, Cabernet Sauvignon) on rikkalik, suur ja kare. Külluslik rustikaalne vein tõhusa toidu juurde. Head mõlemad.
Cadet d’Oc – supermarketi Cadet. Neli sordiveini, jäljendab suurt Bordeaux’ venda.
Sauvignon Blanc on hästi värske ja natuke liiga happeline, Merlot ümar, ploomine ja võimas.
Pays d’Oci sordiveinid – 2007 loodud sari kaheksast sordiveinist, mõeldud nii restoranidele kui mõnesse poodi. Viognier üsna nauditav, Syrah karmivõitu.