Dona Paula ja 120 isamaalist meest
Kas teile on mingi ülevaade sellest latiino-naiste merest, kes meie veinilette sisustavad? Enamasti nad ka veel kõik pühad: Santa Helena, Santa Rita, Santa Monica, Santa Carolina, Carmen, Dona Paula. Aga ainuüksi Tshiilis on naisenimelisi veinifirmasid, kes meile pole jõudnud, veel mitme veiniportfelli jagu: Santa Alicia, Santa Amalia, Santa Ema, Santa Emiliana, Santa Ines, Santa Laura…
Olgu järgnevalt lähemalt tutvust tehtud Dona Paula ja tema “sugulastega”.
Tshiili vanim veinimaja ja veinimark on Carmen, asutatud 1850. Tänapäeval on see Santa Rita, omanduses olev boutique-veinimaja, mis toodab kallist ja viimistletud veini. Kasutusel 800 ha Maipo (seal peakorter), Casablanca ja Rapeli orus.
Santa Rita on suur (1,4 mln pudelit aastas) veinimaja (asut 1880) Maipo orus, mis praegu kuulub advokaat Ricardo Clarole, nagu ka Carmen ning Dona Paula Argentiinas.
Dona Paula olevat olnud kangelaslik naine, kes iseenda ja oma laste elu ohtu seades varjas 1814. aastal praegu veinimajale kuuluvates veinikeldrites Tsiili rahvuskangelast kindral Bernardo O´Higginsit (1776-1842) ja tema 120 Tshiili iseseisvusvõitlejat, kes olid parajasti Hispaania vägedelt lüüa saanud. Seepärast kannabki Santa Rita veinikoja põhiline veinisari nime “120”. Risk tasus ennast ära, sest 3 aastat hiljem lõi O´Higginsi nn vabastusarmee omakorda Hispaania koloniaalvägesid. O´Higgins kuulutas Tshiili iseseisvaks ning sai sõltumatu Tshiilimaa ülemvalitsejaks. 1823 oli Prantsuse revolutsiooni ideedest innustunud reformaator sõjaväemässu ja aristokraatia survel sunnitud võimust loobuma ja suri paguluses Peruus. Eks ta ole, Tshiili värk.
Ent omajagu au (ja veini) jagus Tshiili naise vapruse sümbolile Dona Paulale. Santa Rita ajaloolistes keldrites valmib praegu tema nimeline rosé-vein. Sedagi maitserohket veini valmistab naine: kuulus veinimeister Cecilia Torres. Ning 1997 asutas Santa Rita Argentiinas Dona Paula nime kandva veinimõisa. Luyan de Cuyo ja Tupungato piirkonnas Mendozas orus on sel mõisal kokku 670 hektarit, kõik 1000 meetritperepinnast kõrgemal. Odavam Sari on Los Cardos, kallim Dona Paula Estate. Kõige tihedam, raskem, piprasem ja hinnalisem Malbec kannab nime Seleccion de Bodega.
Dona Paula Malbeci julgeks kindlasti soovitada. Kes tahab Malbeci väljendusrikka ja kuuma maitse suhu saada, peaks Estate Malbeci ära proovima. Ka täidlane, kange ja värske Los Cardos Chardonnay tasub kindlasti maitsmist. Tõstkem siis pealegi klaas Dona Paula ja Bernardo O´Higginsi mälestuseks. Eks ma katsu mõnel järgmisel korral uurida, kes need teised Lõuna-Ameerika naised on…
“Do?a Paula” Cabernet Sauvignon rose (2002): Aroom värske ja ürdine, selles vaarikat. Maitse täidlane, poolkuiv, mahlane, selles vaarikat, arbuusi ja ananassikompoti magusust, jätab küllusliku magushapu mulje (poes 110 krooni).
Hea seltskonnavein, aperitiiv, sobilik salatite ja linnuliha juurde.
Dona Paula Estate Malbec (1999): Aroom väga must, selles lagritsat ja nõge aga ka ploomi ja kohvi. Maitse tuline, tihe, liköörjas, selles shokolaadi ja piparmünti, üsna vähe hapet, lõpuks jääb suhu pipar (poes 150 krooni).
Eriti hästi sobivat see loomafilee, küpsetatud ribi, pardi, jänese ja kebababiga. Ning tugevamaitseliste küvade juustudega.
Dona Paula Los Cardos Chardonnay (2003): Aroom kuiv ja vürtsikas, kerge mango varjundiga. Maitse kuiv, värske, täidlane ja mahlakas, veidi tunda alkoholi (14%), lõpp tsitrusene (poes 95 krooni).
Sobib hästi linnulihaga, aga ka grill-lõhe kõrvale pole kurta.
