Sulev Vedler Jaanus Lensment

Ekspress oli esimene leht, kes end reklaamis ja reklaamiandjatelt raha küsima hakkas. Välja arvatud kinode mängukava ning korterivahetus- ja surmakuulutused, ei tundnud kaheksakümnendate lõpu Eesti ajakirjandus reklaami mõistet. Kuid kodanikel oli soove kuhjaga ning Eesti Ekspress hakkas neid avaldama. “30-aastane masohhistlike kalduvustega mees soovib tutvuda endast vanema daamiga.” “Noormees soovib emigreeruda kap. riiki.” Kord toodi Ekspressi toimetusse ka kuulutus “Vajatakse palgamõrvarit. Tasu kokkuleppel.” Selle jättis leht tõesti avaldamata, kuigi mitte vaidlusteta.

Elu muutvad artiklid

30 aastat tagasi ilmunud esimese Eesti Ekspressi avalugu oli Hans H. Luige intervjuu metallikuninganna Tiiu Silvesega. “Uskuge mind, ma aitan kõik oma töötajad viie aastaga materiaalselt heale järjele,” lubas Silves selles.

“Silves valetas mulle oma vanuse kohta, aga ei sobi ju äridaami öeldut üle küsida,” meenutas Luik. “Eesti Ekspressi esimesel toimetuse koosolekul rõhutasin, et meie lehe huviks jäävad suured võimu- ja rahaküsimused. Ehk siis see, kus reaalselt raha ja otsuseid tehakse.”

“Mul polnud kunagi elus tulnud nii palju analüüsida kui uue lehe poliitilise joone valikul,” on Luik öelnud.

Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler tõdes, et poliitika on osa Ekspressi igapäevaelust, kuigi toimetuses eraldi poliitikareporterit praegu ei töötagi. Samamoodi pööratakse palju tähelepanu ärile ja kultuurile. Kultuurikülgedel ilmub alati lehe üks suuremaid lugusid.

“Ajakirjanduse põhireeglid ütlevad, et aja raha jälgi ja pane lugude keskele inimesed, tee neist sangarid (või antikangelased). See skeem on alati töötanud,” rõhutas Vedler. Ta rääkis, et üks artikkel ei muuda tavaliselt kogu rahva või riigi elu, küll aga mõne inimese elu. “Mu endagi üks lugudest viis lõpuks rahandusministri tagasiastumiseni. Birgit Püve kirjutas, kuidas kunstiakadeemia rektor maksis Tallinna bordellis kunstiakadeemia krediitkaardiga. Rektor astus lõpuks tagasi. Aga kõige kurvemalt lõppes lugu ühele kurjategijale, kelle kohta teatas üks politseinik, et too mees on politsei informaator. Pärast loo ilmumist lasid kaaslased kurjategija maha,” meenutas Vedler. “Pikaajaline maadevahetuse kohtuprotsess sai alguse Eesti Ekspressist jne. Meil on aastate jooksul ilmunud väga palju häid lugusid. Uurivaid lugusid, intervjuusid, reportaaže, nalju – Jüri Ratase ümmarguste vastuste generaatorini välja.”

Vedler on veendunud, et Eesti Ekspressita oleks Eesti meedia vaesem: “Väga paljud väljaanded ja ajakirjanikud on õppinud meie pealt, võtnud kasutusele samasugused lahendused, mis ilmusid esimestena Eesti Ekspressis. Alates šaržiga persooniloost ja lõpetades eraldi vihikuna ilmunud TV-kavaga.”

Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler on veendunud, et Eesti Ekspressita oleks Eesti meedia vaesem: „Väga paljud väljaanded ja ajakirjanikud on õppinud meie pealt, võtnud kasutusele samasugused lahendused, mis ilmusid esimestena Eesti Ekspressis. Alates šaržiga persooniloost ja lõpetades eraldi vihikuna ilmunud TV-kavaga.”

Meeskond kui kinokava

Peatoimetaja asetäitja võrdleb head ajalehte suure kino kavaga, kus on alati mõni kassahitt, aga ka komöödia, õudusfilm, road-movie, dokumentaalfilm, kunstiline nn festivalifilm jne.

Sama kehtib ajakirjanike kohta: nad ei tohi olla ühe vitsaga löödud. Mõni on suur üksiklane, teine teeb väga head meeskonnatööd. Aga kõige tähtsamad omadused on pikki aastaid ajakirjanikuna tööd teinud Vedleri sõnul andekus, seda nii kirjutamise (nõtke sõnakasutusega) kui ka suhtlemise alal (viisakus pole kunagi kahju toonud), ja kirega töö tegemine. “Meil on praegu koos väga hea meeskond,” kiidab ta.

Varasemaid ennustusi arvestades peaks Eesti Ekspress, vähemalt paberile trükituna, juba ammu hingusele läinud olema. Aga endiselt elab Eestis kümneid tuhandeid inimesi, kellele meeldib paberil lehte lugeda. “Suurim väljakutse tänapäeval seisab veebis: kuidas panna noored inimesed, see internetipõlvkond, lehte lugema,” tõdes Vedler.

Allikad: Tiina Jõgeda “Eesti Ekspress – uue elu sümbol” (1999); Eesti Ekspressi artikkel
“Ajatelg: Eesti Ekspress 1000”

Eesti ajalehtede liidu pressipreemiad