Itaalia veinipidu kuulsuste lemmiklinnas Cortinas

Reisimuljeid sellest eestlastele pigem mäesuusatamise kohana tuntud väikelinnast vahendab Aare Karolin.

Itaalia kirdeosa, kus Euroopa ja Aafrika mandrilavade kuhjumisel tekkisid kunagi miljoneid aastaid tagasi mäed, kutsutakse Dolomiitideks. Itaallastele on see lisaks talvemõnude nautimisele ka suviste mägimatkade koht. Neist vanadest mägedest on lummatud nii mõnigi kroonitud pea, kes käib lisaks suusatamisele siin ka oma personaaltreeneri saatel mägedes matkamas. Võrreldes Veneetsiaga, kus kuumust augusti viimastel päevadel üle kolmekümne pügala, oli kliima Cortinas tunduvalt kargem. Sooja vaid veidi üle paarikümne kraadi ja ilm mägedele omaselt vahelduva pilvisusega. Vahemaa Veneetsiaga on vaid sada kuuskümmend kilomeetrit. Luksusehõngulises väikelinnas Cortinas toimus juba kuuendat aastat veinide tutvustamise üritus “VinoVip”.

“Vinovipi” veiniüritus jagunes jookide maitsmiseks ja veinikultuuri edendamise aruteludeks. Itaalia tuntud televisioonitegelane Irene Pivetti juhtis talk show’d teemadel Itaalia rahvusvaheline veiniturg ja veinikeldrite hinnangud. Selgus, et 70 protsenti Itaalia veinist läheb suurostjatele. Võrreldes 2003. aasta langusega Itaalias ollakse tänaseks taas samal tasemel, kus oldi aastal 2000. Veinikauplejatel on suurimaks pinnuks silmas Prantsusmaa, Saksamaa ja USA. Uute turgude leidmine tundus olevat üks suurimaid prioriteete. Veinitootmisel pannakse palju rõhku uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. Itaalia firmad on konkurentsis siiski liiga nõrgad ja nii peetakse oluliseks veini- ja toiduainetootjate koostööd turunduses, et oma tooteid saaks koos võimalike lisaväärtustega maailma pakkuda. Veel parem oleks luua sünergia teiste aladega, nagu autod ja rõivad. Oluliseks peetakse veinide lõpptarbijate harimist. Miinusena nähti seda, et Itaalias on viinamarjasorte väga palju ja osa nendest on maailmas tundmatud ning nende turustamine seega väga kulukas. Kas ikka peab neid kohalikke viinamarjasorte ja nende variatsioone sedavõrd palju olema?

Üritus kulmineerus kümne Sitsiilia veini degustatsiooniga. Kuna ma veine maitstes kujutlen alati, millise toidu juurde jook sobiks, kirjeldangi oma, mitte etteantud maitseid. Antagu võimalikud eksimused mulle andeks, aga maitse üle ju ei vaielda.

Punased veinid:

Valle Dell’Acate Cerasuolo di Vittoria Classico DOCG 2005. Viinamarjadeks Nero d’Avola 70% ja Frappato 30%, tootja asub Ragusa provintsis. Vein on värvuselt tumepunane. Aroomilt vürtsikas, kirsse, ploome. Maitselt hästi tasakaalustatud ja meeldiv tammenüanss. Toiduks sobiks kindlasti metsloomaliha, aga ka midagi kergemat, nagu kanapasta.

Sàgana, IGT Sicilia 2005. Viinamarjaks Nero d’Avola 100%, tootjaks Cusumano Particano Palermo lähedal. Värvuselt rubiinpunane. Aroomilt kirss, must sõstar, roheline pipar. Maitselt sametine, ümar. Toiduks sobiks ­risoto ja küpsetatud liha.

Rosso del Conte, Contea di Sclafani DOC 2004. Viinamarjaks Nero d’Avola, tootjaks Tasca D’Almerita Palermo lähedal. Sitsiilia klassikaline vein. Värvuselt rubiin, veidi violetne. Aroomis kirssi, metsamarju, münti ja tubakalehti. Maitses küpsenud marjad, väga aromaatne ja hästi balansseeritud. Toiduks sobiks metslind või enamik ulukeid.

Lù, IGT Sicilia 2003. Viinamarjaks Petit Verdot 100%, tootjaks Maurigi ajaloolisest Piazza Armerina linnast Sitsiilia südames asuvast Enna provintsist. Väga uus veinitootja. Värvuselt rubiinpunane. Aroomis pipart ja vürtse. Maitses intensiivne vürtsikus, tugev tanniin. Serveeriks koos pasta ja vokiroogadega.

 

Valged veinid:

Tripudium, IGT, Sicilia Bianco 2006. Sisaldab viinamarju Grillo 70%, Chardonnay 25% ja Zibibbo (ehk Moscato d’Alessandria) 5%. Tootja Pellegrino – Duca di Castelmonte Marsalast Trapani provintsist. Kääritamine toimub teras- ja tammevaatides. Värvuselt kirgas, kerge roheka alatooniga. Aroomis vanilli, troopilisi puuvilju. Maitselt kerge, mahedalt mahlakas. Roogadeks sobiksid juurde mereannid ja kalasuupisted.

Cometa, IGT Sicilia 2006. Viinamarjaks Fiano 100%, tootja Planeta Agrigento provintsis asuvast Menfi linnast. Värvuselt kerge õlekollane. Aroomis pähklit, küpseid pirne, mett. Maitselt mahlakas. Toiduks sobiks juustud ja salaami.

Pietramarina, Etna Bianco Superiore DOC 2003. Viinamarjaks Carricante 100%, tootjaks Benanti Catania provintsist Viagrande linnast. Viinamarjapõllud asuvad Etna jalamil ja maitset mõjutab eeskätt kohalik vulkaaniline pinnas. Vein küpseb aasta roostevabast terasest vaatides ja vähemalt viis kuud pudelis. Värvuselt on vein rohekaskollane. Aroomilt meenutab õuna, ananassi ja veidi ka kollast ploomi. Maitselt kooskõlas aroomiga. Toiduks pakuks küpsetatud kala, kalarisoto või -pasta.

Dessertveinid:

Hauner Malvasia delle Lipari Passito DOC 2005. Viinamarjaks Malvasia di Lipari 95% ja Corinto Nero 5%. Marjad kasvavad Sitsiiliast põhja pool asuvatel Lipari saartel. Vein valmib rosinate pressimisel saadud mahlast ja küpseb tammevaadis aasta. Värvuselt kollane, kerge pruunika varjundiga. Aroomis tsitrusi, pähkleid, viigimarja. Maitselt magus ja rosinane.

Solacium, Moscato di Siracusa DOC 2005. Viinamarjaks Moscato Bianco 100%. Tootja Pupillo Sürakuusa lähistelt. Värvuselt kollane. Aroomilt magus, aromaatne, virsikuid ja kuivatatud puuvilju. Maitselt magus, väga heas tasakaalus.

Ben Ryé, Passito di Pantelleria DOC 2006. Viinamarjaks Zibibbo 100%, tootjaks Donnafugata Marsalast Trapani provintsist. Marjad pärinevad kaugel lõunas peaaegu Tuneesia rannikul asuvalt Pantelleria saarelt. Vein värvuselt merevaigukollane. Aroomis aprikoose, kuivatatud viigimarja. Maitselt pehme, magus, minu jaoks liiga magus, kuid eks paljugi oleneb maitsest. Õhtusöögil mekkisime seda veini õunastruudli kõrvale, aga kindlasti sobiksid selle veiniga ka hanemaks ja tugevamaitselised juustud.
Üldmulje Itaalia veinidest on ikka väga hea. Küll nad oma veinide turundusega jõuavad sinnamaale, et saame neid Eestis või lähiriikides maitsta. Alati jääb muidugi võimalus sõita Itaaliasse ja maitsta nende veine seal.