Kas tõesti otse tarust?

Tunnistan ausalt, et kui ma poodi läksin ja nägin seal Pärnu Meeõlle sildil kärjel ringisibavaid mesimumme, ei avaldanud see mulle mitte mingit positiivset muljet. Pooldan sajandite vanust Saksa õlletraditsiooni, mis ütleb, et õlut peaks pruulima vaid kolmest komponendist: veest, linnastest ja humalatest. Kuid uudishimu sai kõhklustest võitu ja nii ma selle pudeli koju vedasingi.

Poes teadagi Pärnu Õlle pudelid külmlettidessse ei mahu – hea kui neid seal üldse leida on. Nii panin üllatuspudeli kõigepealt külmkappi ja unustasin. Nädala pärast vaatasin seda eriskummalist mesilast seal sildil uue pilguga. Kõik teised õlled olid juba otsas ja ma valmistusin seda viimast veidrikku ära jooma.

Korgi avamise järel nuusutasin ma pudelisuud. Õnneks istusin ma toolil, sest üllatus oleks muidu mind ilmselt jalust rabanud. Aroom oli juba pudelisuust nuusutades veetlev ja meeldiv. Võimas kärjemee lõhn sai veelgi paremini tajutavaks klaasis.

Ka maitse oli väga hea! Ei mingit mõtetut magusust, hoopis tahe, karge ja kuiv suutäis, mille järelmaitse püsib mesisena kaua suus.

Tahtes selgust saada meeõlle valmimise saladustest, helistasin ma õllemeister Helmi Hattule, kes minu küsimusele ilusa aroomi kohta nentis, et täpselt sellega meeõlle puhul tegemist ongi. Korrektselt pruulitud õllele lisatakse looduslikke ja looduslähedasi aroomaineid, mis vaid täiendavat õlut. Lisaks ilusale aroomile annab selline täiendus ka garantii, et mee suhtes allergilistele inimestele ei põhjusta Meeõlu mingeid probleeme.

Proovige järele, te ei kahetse!