Ameeriklaste 200-leheküljeline veiniajakiri annab oma detsembrinumbris teada veinid, mida peaks tõsine veinisõber koguma ja nautima. Need pole reastatud mitte üksnes maitsepunktide järgi, vaid lisaks 100 punkti skaalal saadud skoorile võeti arvesse ka veini kättesaadavus (kas seda on ikka nii palju toodetud, et maiasmokkadele jätkuks), hind ja põnevus. Sellise valemiga jäi kõige parem vein, 99 punkti kogunud Domenico Clerico Barolo Ciabot Mentin Ginestra 1998 ($ 71, toodetud

16 800 pudelit) 14. kohale.

Möödunud aasta tipp-sada kujunes California ja Itaalia maavõistluseks, mille võitis ettearvatult (kodu-kohtunike toel) California seisuga 38:21. Nii palju oli eelmainitute veine valikus. Napa org üksi tegi 22 “maailma parimat” veini sajast. Sonoma County saagiks oli 9 veini ja Washingtoni osariik (USA loodenurk), mille veine meil müüa polegi, sai saja hulka 8 veini. Meie veinilettide vägevamad tegijad Tðiili, Argentiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik olid kõik esindatud ühe veiniga! Hispaania suutis välja panna 3 veini ja needki saba lõppu. Et Itaaliast pääses sisse 21 veini, võib järeldada, et Itaalia veinid on täpselt 7 korda paremad kui Hispaania omad! Prantsusmaa sai nimekirjas 13 kohta, 5 Bordeaux’st, 4 Rhone’i orust, 2 Burgundiast, Alsace’ist mitte ühtki. Saksamaa ja Austria, rääkimata Ðveitsist, pole ameerika kõride arvates üldse veinimaad.

73 valitutest olid punased, 25 valged ja kaks vahuveinid (ðampanjad Krug ja Piper-Heidsieck). Punaste poolel jätkus Cabernet Sauvignoni mõõdutundetu ülemvõim, sellest sordist oli valmistatud 36 veini, Sangiovese-veine oli 10, Pinot Noir’d 2, Tempranillot 1.

Valgete poolel on pilt veelgi hirmsam: 17 Chardonnay’d, 5 Sauvignon Blanci (kõik Uus-Meremaalt), 1 Garganega, Greco, Riesling. Vägisi jääb mulje, et Ameerika veinimaitse on see mootor, mis katab kogu maailma veiniaia Cabernet’ ja Chardonnay’ga. Need maitsepommid tõrjuvad hõrgud Pinot Noir’d ja Rieslingid veiniriiulite pimedatesse taganurkadesse. Ja tuntakse ainult Uus-Meremaa Sauvignon Blanci, justkui poleks Sancerre’i ja Pouilly-Fumed olemaski!

itaalia-armastuse eest tuleks ameeriklasi siiski kiita, arvestades, et meil pole Toscana tippveinid veel õigeid austajaid leidnud. (Suuresti on see rahakoti küsimus, aga mitte ainult: itaalia veini kahtlustatakse ikka liiga hapu olevat.) Kahel eelmisel aastal läkski aasta veini tiitel Itaaliasse. 2001 sai selle Tenuta dell’Ornellaia Bolgheri Ornellaia Superiore (Antinoride valdus Toscanas, äsja Frescobaldidele-Mondavidele maha müüdud) ja 2000 Antinori Solaia. Nood kaks iidset aadliperet (Frescobaldid kauplesid veiniga juba Jüriöö ülestõusu ajal) on kümne parema hulgas ka täna. Õnnelikul moel on mõlemad ka meie lettidel esindatud. Isela e Olena Toscana vein Cepparello oli 1999. aastal 3. ja läinud aastal täpselt 100. kohal.

Toscana ja Piemonte tippveinid on mõistagi väga kallid, aga huviline Eesti veinisõber oskab Itaaliast ka odavat ja head leida, näiteks või meil väga soodsad ja soositud Apuulia veinid Primitivo ja Negroamaro viinamarjast. Valgetest tahaksin kindlasti juua Frascatit, mida paavstid kunagi purskkaevudest pritsisid, ja Gavit Piemontest.

Esimese veerandsaja seas leidub kogunisti 5 Brunello di Montalcinot, aga mitte ühtki tema naabrit, Vino Nobile de Montepulcianot. Minu meelest pole neil just suurt vahet, kuigi esimene on pisut massiivsem ja teine veidi kergem ja mahlakam. Väidetavasti oli 1997. aastakäik just Montalcino küngastel eriliselt hea.

Bordeaux’ tagasihoidlik esinemine oli tingitud aga keerulisest (loe: kehvapoolsest) 1999. aastakäigust, mis tänavu maitsmisele tuli. Varemalt on saanud näiteks Chateau Latouri 1990. ja Chateau Margaux’ 1995. aastakäik 100 punkti täis.

Aasta veiniks valiti seekord Rhone’i tipptootja E. Guigali (firmat juhib Marcel Guigal, abiks on tema 27aastane poeg Philippe) Chateauneuf-du-Pape. Tegelikult asuvad pere veinivaldused Cote-Rotie’s, aga ka Chateauneuf-du-Pape tuleb tal hästi välja. 38. koha hõivas Guigalide Hermitage.

Sattusin ostma Guigali Paavstiveini 1997. aastakäigu ühelt Helsingi vahet käivalt Soome laevalt ja see maitses küll hästi: väga tummine, mõrkjas, kaneeline, ürdine, vähese happega. Kujutan ette, et ameerika maitsele istub hästi, aga ega minagi kurda.

9. koha võitnud Chateau de la Nerthe on üks kuulsamaid Chateauneufi tegijaid. Mul oli võimalus aasta eest mõisat külastada, aga tollal ei jätnud sealne noor vein mulle mingit erilist muljet. Ostsin kaasa hoopis 1992. aasta valge Chateauneufi, mis lõhnas nagu kannikese tualettvesi, millesse tublisti Provence’i maitseainesegu juurde uhatud.

Võrreldes veinide hindu meil ja Ameerikas, ilmneb, et Bordeaux’ nimekad veinid on meil ilmselt liiga kallid. Ookeani taga on need enam kui kaks korda odavamad. Küllap on asi selles, et sealsed kaupmehed ostavad neid konteineritega, meie omad aga pudeli kaupa. Enamik hindu on siiski samal tasemel, odavamaid uue maailma veine saab siin enamasti pisut soodsamalt. Sama võib käia ka mõnede itaalia veinide kohta (vrd ülal Frescobaldi Brunello di Montalcino hindu).

Kui hästi me joome? Tundub, et hulk häid maailmaveine on meilgi olemas. Eriti vägev on siinne ðampanjade valik. Ning lisaks sellele veel terve meri häid ja tunduvalt odavamaid veine, millest ameeriklastel ei paista aimugi olevat.

Samas on meil häda, et liiga head veinid ei kipu meil ostjat leidma. Näiteks sobivad Tibor Gali veinid Ungarist (100-krooniseid Ungari veine ei ostvat keegi) või Louis Guntrumi Rieslingud Reini orust. Austria veinidest rääkimata.

Vahest ongi nii, et meie joome odavat Hispaania, Tðiili ja Austraalia veini samasuguse ühekülgse andumusega nagu ameeriklased kallist Californiat ja Itaaliat

Wine Spectatori 10 parimat

1. E. Guigal Chateaunef-du-Pape 1999, 93 punkti, $ 30

2. Chateau St. Jean Cabernet Sauvignon Sonoma County Cinq Cepage 1999, 95 punkti, $ 70

3. Castello Banfi Brunello di Montalcino 1997, 94 punkti, $ 50

4. Pine Ridge Cabernet Sauvignon Stags Leap District 1999, 94 punkti, $ 60

5. Whitehall Lane Cabernet Sauvignon Napa Valley 1999, 93 punkti, $ 40

6. Duckhorn Cabernet Sauvignon Napa Valley 1999, 94 punkti, $ 50

7. Antinori Brunello di Montalcino Pian delle Vigne 1997, 97 punkti, $ 70

8. Marchesi de’ Frescobaldi Brunello di Montalcino Castelgiocondo 1997, 96 punkti, $ 62 (tulemas ka Eestisse)

9. Chateau La Nerthe Chateauneuf-du-Pape 2000, 92 punkti, $ 32

10. Chateau Leoville Las Cases St. Julien 1999, 94 punkti $ 82 (tulemas ka Eestisse)

Hinnang Eestis leiduvatele NV (aastakäiguta) ðampanjadele

Piper-Heidsieck Brut NV 91 punkti

Bollinger Brut Cuvee Special NV 91 punkti

Gosset Brut Excellence NV 91 punkti

Ruinart Brut NV 91 punkti

Moet & Chandon Brut Imperial NV 89 punkti

Pommery Brut Royal NV 89 punkti

Lanson Brut Black Label NV 88 punkti

Mumm Brut Cordon Rouge NV 87 punkti

Taittinger Brut La Francaise NV 87 punkti

Veuve Clicquot Brut NV 87 punkti

91 punkti oli kõige kõrgem hinnang, mis Wine Spectatori maitsjad aastakäiguta ðampanjadele (kui hoopis teises hinnaklassis Krug välja arvata) andsid. Ameeriklaste ðampanjamaitsega olen ma vägagi rahul. Piper-Heidsieck on iseloomulikult tugeva mineraalsusega, lausa kriidine, Bollinger täidlane, kare, põnevalt oksüdeerunud stiiliga, Ruinart jälle värske ja nõtke. Vaid Gosset on mulle väike üllatus, aga ma pole seda ðampanjat ka ammu maitsnud. Kõik need on meie lettidel ka olemas. Loomulikult on niisugune punktitäpsusega reastamine maitse asi, aga minu degustatsiooni-mälestustega klapivad siinsed tulemused hästi kokku. 2002. aasta saja parima hulka pääses juhtnelikust ainult Piper-Heidsieck, sest selle hind oli teistest madalam. Meil maksavad aga kõik nimetatud hulgihinnas 500 krooni kanti, nii et vahet pole.

Ajakirja Wine Spectator Top 100 (2002) veinid Eestis

Koht Hinne Veini nimetus

8. 96 Marchesi de’ Frescobaldi Brunello di Montalcino Castelgiocondo 1997, 96 punkti, $ 62 (1997. aastakäik jõuab Eestisse 2003, saadaval 1996, 520 krooni; maaletooja Balen)

10. 94 Chateau Leoville Las Cases St. Julien 1999, 94 punkti, $ 82 (saadaval 1997. aastakäik, 2054 krooni; maaletooja Riviera)

34. 96 KRUG Brut Champagne Grand Cuvee NV ($ 140; kauplustes u 2000 krooni; senine maaletooja Tridens)

37. 93 ROSEMOUNT Syrah McLaren Vale Balmoral 1999

($ 50; 1999. aastakäik jõuab Eestisse 2003, saadaval 1998, 577 krooni; Balen)

47. 91 PIPER-HEIDSIECK Brut Champagne NV ($ 30; 474 krooni; maaletooja Tridens)

50. 93 AVIGNONESI Toscana Toro Desiderio 1999 ($ 48; 1999. aastakäik jõuab Eestisse 2003, saadaval 1998, 735 krooni; Balen)

64. 90 ALLEGRINI Veronese Palazzo della Torre 1998 ($ 18; 315 krooni; Balen)

69. 90 CHATEAU D’ARMAILHAC Pauillac 1999 ($ 24; 649 krooni; maaletooja Riviera)

82. 91 RUST EN VREDE Stellenbosch 1999 ($ 35; 506 krooni; Balen)

87. 90 PENFOLDS Shiraz South Australia Kalimna Bin 28 1999 ($ 24; saadaval 1997. aastakäik, 275 krooni; Dunker)

100. 92 ISOLE E OLENA Toscana Cepparello 1999 ($ 50; 1999. aastakäik jõuab Eestisse 2003, saadaval 1998, 625 krooni; Balen)