Läätseleeme uued trikid

Urmas Kokassaar tõdeb, et läätseleem seostub meile asjata vaesuse ja hädaga. Toitainete koostiselt pole läätsedele midagi ette heita.

Pikka aega on inimkonna ajaloos läätsi saatnud vaese mehe teise leiva kuulsus. Toitumisteadlikkuse kasvades on halvustav suhtumine õnneks tublisti kahanenud. Eesti taluköök tunneb läätsetoite hästi, lääts lepib erinevalt teistest kaunviljadest kehva mulla ja ka kuivemate kasvutingimustega. Võrreldes kuivatatud ubade-hernestega, keevad läätsed ka pehmeks palju kiiremini. Ja nagu kõik kaunviljad, nii sisaldavad ka läätsed rohkelt valke, mida vanasti inimeste menüüs kippus kõvasti nappima. Küll on tõsi, et läätseroogade valik tundub olevat piiratud. Põhiliselt kohtab ikka läätseleent ehk -suppi, sekka ka putru ning vahel tampi. Kui Põhja-Eestis keedeti läätseleent piimaga, siis lõunapoolsematel aladel lisati keedusele rasva, liha ning paksendamiseks isegi tange. Läätsetambi või läätsejahust valmistatud pudru maitset rikastati samuti lusikatäie rasvaga ning kõrvale rüübati piima.
Arvatavasti alustati läätsede viljelemist ligi seitsme tuhande aasta eest. Läätsedest tehakse mitmel korral juttu ka piiblis, kus mainitakse läätseleent ja -jahu. Läätsi säilitati kuivatatult savikannudes, keedeti neid aga vees või õlis. Samuti oli levinud läätsede kuivröstimine.
Läätsetoitude uuest tulemisest räägib aga nüüd isegi ­Gordon Ramsay, kes keedab sellest uhkeldavalt cappuccino’t ja serveerib läätsepüreest suppi õhukese trühvliviiluga! Meil võib eri värvi läätsi leida tervislike toitude riiulilt ja kasutada neid igapäevases toiduvalmistamises. Läätsed sobivad hästi kokku pea kõikide köögi- ja teraviljadega, liha ja piimatoodetega. Maitsetaimedest sobituvad läätsedega edukalt laugud (sibul, küüslauk, porru) ja nii teravad tšillid kui magusad paprikad. Vürtsisegud (karrid näiteks) ja hapu sidruni- või laimimahl on enimlevinud läätseroa maitsestajad. Läätsi saab ka idandada ja neid salatites kasutada või nendega rooga ehtida. Osas riikides lisatakse läätsejahu ka näiteks vorstitoodetele või küpsetistesse.
Lääts kuulub üheaastase taimena liblikõieliste sugukonda, perekonda lääts. Ainsaks kultuurtaimeks ongi sellest perekonnast harilik lääts, esinedes aga mitmete sortidena. Lühikeses, lamedas ja laias kaunas on kuni kolm seemet ning nende suuruse järgi eraldatakse väikese- ja suureseemnelisi vorme. Välimuselt on läätsed kettakujuliselt lamendunud, meenutades kujult väikesi litreid. Nii meenutavad läätseseemned tõepoolest füüsika optikaosast tuntud läätsi – need on keskelt paksenenud, kuid servadest suhteliselt õhukesed. Värvilt rohelisi, halle, oranže, kollaseid, kirjuid või pruune seemneid müüakse kuivatatult tervetena, kooritult, poolitatult või jahuks jahvatatult. Ostes tasub veenduda, et läätsed oleks terved ja meeldiva, kergelt pähklihõngulise lõhnaga. Tagavaraks säilita läätsi jahedas, pimedas kohas ja tihedalt suletud nõus.

Mida läätseroog sisaldab?

• Nagu kõikides kaunviljades, nii on ka läätsedes rikkalikult valke. Alla jäävad need valgusisalduselt vaid sojaubadele. Läätsevalgud pole aga bioloogiliselt kõige täisväärtuslikumad ja neid tasuks kombineerida teiste taimsete või loomsete toiduainetega.
• Koguseliselt kõige rohkem on kuivatatud läätsedes süsivesikuid, enamik tärklisena. Arvestatavalt on läätses selliseidki süsivesikuid, mis inimese seedekulglas ei seedu. Need jõuavad lõpuks jämesooles elutsevate bakterite kätte, algab käärimine, millega kaasnevad soolegaasid ja kerged seedevaevused.
• Positiivne on, et läätsedes on rikkalikult lahustuvaid ja lahustumatuid kiudaineid, mis omakorda soodustavad seedetegevust ja aeglustavad veresuhkru taseme tõusu suhteliselt pikale ajaperioodile.
• Läätseroog tekitab kiiresti täiskõhutunde.
• Rasvu on läätsedes alla protsendi.
• Mineraalühenditena on läätsedes ohtralt kaaliumi, fosforit, mõnevõrra vähem aga magneesiumi. Läätsed ei tule arvesse kaltsiumi- ega naatriumiallikatena, sest neid leidub läätses minimaalselt. Viimane väide ei pruugi samas kehtida läätsetoitude suhtes!
• Mikroelementidest paistavad läätsed silma raua-, tsingi-, vase- ja seleeni- (sõltub kasvupinnasest) sisalduse poolest.
• Vitamiinidest on läätsedes B-rühma vitamiine, kusjuures esile tuleb tõsta eeskätt foolhappe suurt sisaldust. Tervisliku toitumise seisukohast pakuvad huvi läätsedes leiduvad isoflavoonid. Korrapärane isoflavoonirikka toidu söömine on naistele soodne nii menopausiaegsete kui -järgsete probleemide leevendamisel. Põhjus on selles, et isoflavoonid matkivad nii struktuurilt kui ka biotoimelt naissuguhormoone.