Logistika- ja transpordisektor on muutuste tuules

„Tavalogistika, mis põhines suuresti naftatransiidil, on erinevatel põhjustel ära jäänud. Oleme suutnud selle asendada väikesaadetiste või e-kaubandusega. Meil on võimalus osaleda Aasia ja Euroopa e-kaubanduses vahendajana,” näeb Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG juhatuse esimees Tõnis Hintsov vedajate tulevikuvõimalusi.

Hintsov ütleb Eesti transpordi ja logistika arengusuundadest rääkides, et transiidivedu on praeguseks juba oma madalseisust läbi käinud. Samas toob ta välja, et Eesti vedajate konkurentsivõime on erinevate regulatsioonide tagajärjel kannatada saanud.

“Eesti kui ühe transpordikanali konkurentsivõimet halvendab praeguse valitsuse maksupoliitikast tulenev ebamõistlikult kõrge aktsiis ja võrreldes Põhjamaadega tahtmatus lubada näiteks teedele pikkasid autoronge. Praegu on meil lubatud 18,75 meetrit pikad autoveosed või -rongid, samas mujal Euroopas on lubatud 20–25 meetri pikkused ühikud. Isegi 30,4-meetrised autorongid sõidavad Skandinaavias. Nii ongi Eesti vedaja kulu ühe veetava laadimistonni kohta palju suurem, mis on konkurentsi piirav,” on Hintsov murelik. “Meie ärikeskkond peab olema avatud ja innovatiivne, lihtne ning ühetaoline – me ei tohi oma piirkonna konkurentsi vähendada,” lisab ta.

Keskkond esitab nõudmisi

Lähiaja väljakutseks on logistikasektorile pigem turuootustest tingitud suur surve lühikesele tarneajale. “Prognoositakse, et üle poole e-kaubanduse tarnetest hakkavad toimuma samal päeval, mis omakorda esitab logistikakeskustele suuri nõudmisi – seda, et hoitakse regioonis suuri varusid ja transport on kiire. Praegu on Poola muutunud selliseks transiidikeskuseks. Kui veel 20 aastat tagasi liikus enamik kaupasid Eestisse Soome kaudu, siis praeguseks on liikunud enamik vaheladusid Poola või Kesk-Euroopasse,” selgitab Hintsov.

Kogu logistika- ja transpordisektorit iseloomustab nii meil kui ka mujal maailmas tohutu uuenduste ja innovatsiooni laine, mille väljenduseks on targad teed ja autod. Samuti single window ehk tarneahelate digitaliseerimine, kus info sisestatakse süsteemi üks kord ja seda rohkem ei korrata. “Me ei saa tänaseid äriprotsesse ainuüksi digitaliseerida, vaid peame neid äriprotsesse ka uuendama ja arendama. Selleks, et saada konkurentsieelist või konkurentsis püsima jääda, vajame erinevate era- ja riiklike süsteemide ühendamist. Kindlasti tuleb leida erinevate kulude kokkuhoiukohti. Tänu harmoniseeritud andmevahetusele ja digitaliseerimisele on kokkuhoid juba olnud kümnetes protsentides,” selgitab Hintsov. “Arenevad uued tehnoloogiad, eelmisel aastal käis meie liidus esinemas Hyperloopi esindaja ja praegu arutatakse Tallinna-Helsingi ühendust.”

Innovatsiooni takerdumist Eesti väiksuse taha Hintsov ei usu. “Survet innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks annab ainuüksi tööjõupuuduse ja palgatõusu surve,” räägib ta.