Tartu Ülikooli geoloogina lõpetanud Aivar Allikmaa asus 1988. aastal tööle Haapsalu KEK-i, mille halduses olevas vanas Ungru paekivikarjääris valmistati vähesel määral sorteerimata killustikku. 1989. aastal sai astutud esimesed sammud paekivi väärtustamisel, abiks Haapsalu mehed Toivo Tomingas ja Kalju Olesk ning Haapsalu Looduskaitse Valitsuse, hilisema Läänemaa Keskkonnaameti kolleegid Kalev Sootalu ja Jaan Päeva. Lisaks kohalikele aitasid Lossikivi tekkele ja arengule palju kaasa mitmed geoloogid, kellest otsustavaim oli Rein Einasto entusiasm. Omalt poolt andis tõuke ka Saaremaal kooperatiivi Redo asutanud Kalju Metsamägi, kes oli sel ajal juba valmistamas Saaremaa Selgase dolokivist suveniire ning ehitusdetaile.

1990. aasta septembris toimus ettevõtte asutamiskoosolek vastavalt äsjailmunud aktsiaseltsi näidispõhikirjale. Ametisse nimetati seitsmeliikmeline juhatus, kuhu kuulusid kõik asutajad. „Tõenäoliselt oli Lossikivi taasiseseisvunud Eestis esimese saja asutatud aktsiaseltsi hulgas,” nendib Allikmaa. 1992. aasta lõpus oli Lossikivil 18 aktsionäri. Lossikivi tekkis nii-öelda kohaliku ühisrahastusega ja oli alguses enamusosanikuta.

Algusaastail läks üle poole toodangust ekspordiks

Lossikivi alustas paekivist suveniiride ja dekoratiivvormide tootmisega, mida valmistati isetehtud kivisaagi ning metallitreipinke kasutades. Pisut üle poole toodangust läks ekspordiks Hollandisse, Saksamaale, Soome ja Rootsi, ülejäänud müüdi turistidele ning läksid kingitusteks ja auhindadeks. Firma tooted olid müügis näiteks Turisti valuutapoes Tallinnas, Tallinna Kaubamajas ning Haapsalus Pipi Pansionaadi valuutaletis.

Ungru paekivist valmistatud dekoratiivvorme kingiti 1990. aastate alguses paljudele prominentsetele külalistele. 1991. aastal kinkis Läänemaa Maavalitsus ühe Ungru kivist vaasi tollasele Eesti Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile, kes külastas Haapsalu. 1992. aasta kinkis Lääne maavanem Andres Lipstok Ungru kivist karika Läänemaad külastanud Rootsi kuningale Carl XVI Gustafile. Samuti on Ungru kivist kingitused saanud nii Taani kuninganna kui ka kaks Saksamaa presidenti, rääkimata paljudest Eesti inimestest.

Lisaks dekoratiivvormidele taheti aga toota ka ehituskivi ja -plaate kohalikust ilusast Ungru paekivist ning ka teistest Eesti paekividest. Selleks tuli leida investor või investorid, kes usuksid sellesse ning aitaksid vajaliku tootmise üles ehitada ning masinad soetada.

1992. aasta lõpus asutasid Aivar Allikmaa ja Lossikivi koos Rootsis elanud väliseestlase Erich Aasa ja Tallinna ärimehe Toomas Vetevoolu abiga ASi Haapsalu Paekivi, mis tegutses kuni 2011. aastani ja mille järglane OÜ Ungru Paekivi töötab Läänemaal Ungru paemurdudes tänini. Ühena esimestest saadi pikaajaline, tol ajal soodsa intressiga (17% aastas) laen Eesti Investeerimispangast. Aastatel 1994-2005 ei olnud Lossikivi firma tegevus aktiivne, müüdi laosolevaid suveniire ning tehti üksikuid eritöid. Põhitähelepanu oli AS Haapsalu Paekivi tegevusel.

2005. aastal käivitas Aivar Allikmaa taas Lossikivi aktiivse tegevuse Tallinnas ja firma keskendus looduskivimaterjalide impordile mujalt maailmast ning selle paigaldustöödele, peamiselt fassaaditöödele. Väliseestlase enamusosalus sai tagasi ostetud ja alates 2011. aastast on Lossikivi Allikmaa ainuomanduses. Täna on Lossikivi tõenäoliselt ainus looduskivi müüv ettevõte Eestis, mille omanik on ja mida juhib geoloogilise eriharidusega spetsialist.

Looduskivi valides on mõistlik kaasata protsessi ekspert

„Eesti looduskivimaterjalide turg ei ole suur ja meie eesmärgiks ei ole olnud suurus, vaid eelkõige kompetents ja kvaliteet, mida lubavad eriharidus ja kogemused. Alates 1992. aastast oleme igal aastal külastatud vähemalt ühte-kahte erialamessi mujal maailmas, aastatel 2006-2015 osalesime kümme järjest oma boksiga „Eesti Ehitab“ messil Tallinnas,” ütleb Allikmaa. „Varasemalt oleme oma toodete ja boksiga käinud ka kaks korda Leipzigi kingituste messil, korra Euroopa ühel suurimal Nürnbergi kivimessil ning mitu korda osaletud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja organiseeritud Eesti firmade ühisväljapanekutel Euroopas.”

Lossikivi toob maale kvaliteetseid, hea hinna ja kvaliteedi suhtega looduskivimaterjale.

Peamised partnerid-materjalide tootjad on Lossikivil Hiinas, Indias, Peruus, Brasiilias, Türgis, Portugalis, Kreekas, Itaalias, Saksamaal, Soomes, Norras, Ukrainas, Poolas, Mehhikos, Indoneesias ja Hispaanias.

Paljude tarnijatega on töötatud koos juba üle 20 aasta.

Täna on Lossikivi laos ca 12 000-13 000 ruutmeetrit erinevaid materjale. Valikus on pea 300 erinevat looduskivist toodet. Laos on nii graniit- kui marmorplaate, paekivi- ja kiltkiviplaate, kvartsiit- ja basaltplaate, travertiini ja oonüksit, porfüürplaate ja -kive, liivakiviplaate, graniidist ja liivakivist täringukive ja äärekive, vabakujulisi plaate nii seina, põrandale kui kõnniteele ja terrassile, massiivseid trepiastmeid ja trepiastmeplaate ning aiakatteplaate graniidist ja liivakivist, dekoratiivkillustikku ja jõekive, kivikaitse- ja hooldusmaterjale, sillutise vuugisegusid. Lisaks on valik väga eksklusiivseid, isegi unikaalseid looduskivimaterjale, mille hinnad on küll igapäevastest kivimaterjalidest oluliselt kallimad.

Enne kivi ostmist tasub kindlasti uurida müüja tausta ning soovitava kivimaterjali omadusi. Müüja või konsultandi kompetents on äärmiselt oluline, sest looduskivi visuaalne mulje ja parimad omadused pääsevad esile vaid siis, kui õiget materjali kasutatakse õiges kohas ning paigaldatakse õige tehnoloogiaga.

Looduskivid on Eestis jälle järjest populaarsemaks saamas

Lossikivi eeliseks on kompetents ja kogemus ning Eesti turu jaoks suhteliselt suur laomaterjalide olemasolu. Kivimaterjalide tundmisel on tänu Tartu Ülikooli geoloogia haridusele suur abi nii kvaliteetsete materjalide leidmisel ja väljasõelumisel tuhandete maailmas pakutavate looduskivimaterjalide hulgast kui ka õige materjali soovitamisel kliendile. „Looduskivi ei peaks kasutama ainult selleks, et ta on looduslik ja puhas toode, vaid et tegu on ilusa, kordumatu, kvaliteetse ja vastupidava materjaliga. Tuleb vaid õiget materjali kasutada õiges kohas ning õigesti paigaldatuna,” nendib Allikmaa.

Kui varem läks Lossikivi müügikäibest 70-80% suurematele ühiskondlikele projektidele, siis viimastel aastatel on oluliselt suurenenud erakliendi osa. Inimesed on leidnud looduskivile koha oma kodudes. Kõige populaarsemad on Lossikivi pakutavast materjalist ehk erinevad sillutiskivid ja -plaadid, trepiastmeplaadid aga ka fassaadikivid ja -plaadid.

Lossikivi on tarninud looduskivimaterjale väga erinevatele objektidele: Tallinna lennujaam, Viru keskus, Ülemiste keskus, Rocca al Mare kaubanduskeskus, Meriton hotell, Tallinna teletorn, Hilton hotell, kino Kosmos, Noblessneri keskus, korterelamud Kreutzwaldi 3, Liivaoja ja Kaupmehe 5 Tallinnas, Pauluse kirik Tartus, Tartu Ülikooli raamatukogu, Ahhaa keskus Tartus, Tamula järve rannapromenaad Võrus, Ervita mõis Järvamaal, Estonia Spa Pärnus, Pühajärve puhkekeskus Otepääl, Türi kultuurimaja, Kohtla-Järve keskväljak, Haapsalu piiskopilinnus ja Koluvere loss Läänemaal, Saku mõis jne. Lisaks koduturule on Lossikivi püsiklientide hulgas ka tellijaid Soomest, Rootsist ja Lätist.

www.lossikivi.ee