Pineau des Charentes – salapärane ja vähetuntud
Kaupluses joogiriiuleid silmitsedes paljud inimesed Pineau'd ei osta, sest pole teada, mis pudelis peitub. Mõni ajab joogi segi vahel veidi sarnase veinimargi Pinot'ga. Pineau des Charentes'i nimelist jooki võib pakkuda nii enne kui ka pärast sööki, eraldi või magustoiduga.
Pineau des Charentes'iga sain lähemalt tuttavaks umbes kaheksa aastat tagasi ühel üritusel, millega käis kaasas eri konjakite maitsemine.
Sellest ajast olen Pineau des Charantes'i (edaspidi lihtsustatult Pineau) oma headele tuttavatele pakkunud kui suurepärast huvitavat leidu. Olen teinud seda nii Eestis kui ka teistes riikides, kaasa arvatud Prantsusmaal. Inimesed on olnud tihti üllatunud, kui konjakite maitsemise alguses või mõnel pidulikumal puhul pakutakse seda, mitte just vähe-kanget, aromaatset, mahlakat ja veidi magusat jooki.
Piirkond, kus Prantsusmaal konjakit ja Pineau'd valmistatakse, on Charente Maritime. Samas asub ka linn nimega Cognac. Piirkond asub Pariisist umbes kuuesaja kilomeetri kaugusel edelas. Selles piirkonnas on Pineau tootmine vana traditsioon. Joogi ajalugu ulatub 16. sajandisse, kui Prantsusmaa troonil oli Henry IV. Legendi järgi lisati 1586. aastal konjakitünni, kus oli juba „eluvesi" ehk eau-de-vie (see on viinamarjaveinist destilleeritud konjakipiiritus), kogemata värsket viinamarjamahla.
Legendi järgi veeretati tünn pärast märkamata jäänud valamist seguga tagasi härra keldrisse. Kui aastate pärast tünni sisuga tutvuma hakati, avastati, et tegemist on huvitava klaari päikesepaistelise joogiga. Sündiski Pineau des Charentes. Sajandite jooksul on seda teadmist põlvest põlve edasi antud ja loomulikult jooki nauditud.
Viinamarjad korjatakse vastavalt sordile septembris või oktoobris. Marjadest mahla pressimine on nn kerge press. Pineau'd valmistatakse, segades mõned aastad vanale konjakile samast viinamarjasordist mahla, mis peatab viinamarjamahla võimaliku käärimise ja edasi küpseb segu veel teatud aja tammevaadis.
Valmistatakse valget ja roosat (punast) Pineau'd. Eriti vana Pineau'd, mis on seisnud vaatides üle kümne aasta, nimetatakse Vieux'ks.
Valge Pineau valmistamiseks kasutatakse viinamarjasorte, nagu Ugni Blanc, Folle Blanche, Colombard, Sémillon, Sauvignon, Montils. Valge Pineau küpseb tammevaadis vähemalt 18 kuud. Alkoholi protsent peaks olema 16 ja 22 vahel, kuid tavaliselt on joogi kangus 17 %. Värvuselt on jook kuldse alatooniga, heleda merevaigu värvi, kirgas.
Aroomilt tugev, vanilli, eksootiliste viljade, rosina, pähkli ja mee aroomiga. Maitselt pikalt kestev pehme, siidine. Hea tasakaal magusa ja hapu vahel, mesine, puuviljane, vürtsikas.
Roosa Pineau valmistatakse, kasutades viinamarjasorte Cabernet Franc, Cabernet Sauvignon, Merlot. Küpseb vähemalt 14 kuud tammevaatides.
Alkoholi sama palju kui valges ehk 17 %. Värvilt mahagon, sügavroosa selge kirgas jook. Aroomis tugev, õrn, terav, põldmari, mustsõstar, kuivatatud mandel, mesi, puit, kirss. Rikkalik tugev punaste marjade maitse.
Meeldiv aromaatne järelmaitse.
Pineau, nagu juba varem märkisin, on aperitiiv ja serveeritakse seda jahutatult umbes 8-10 °C juures. Teda saab juua ka soojalt, kuid jahe Pineau on värskendav ja meeliergutav, kusjuures aroomi ja maitse nüansid tulevad paremini välja. Soovitan jooki nautida elegantsest tulbikujulisest klaasist. Kui jook on toatemperatuuril, siis saab seda kasutada ka desserdina - näiteks šokolaadikoogiga. Sellele joogile mina jääd ei lisaks.
Valge Pineau sobib suurepäraselt foie gras'ga, siniste juustudega nagu rokfoor, Bleu d'Auvergne, samuti meriahvena, m erekarpide ja teiste mereannitoitude juurde. Roosa Pineau sobib pigem kerge ulukilihaga (metskitseliha), samuti lambajuustuga. Mõne meelest on Pineau asendamatu mitmesuguste kastmete valmistamiseks. Väga hästi sobivad sobivad mõlemad Pineau'd melonipüreega. Eestis on sellel joogil muuseas olemas ka oma klubi.
Pineau' tootjaid on ligi tuhat ja tootmine on viimastel aastatel tänu suurenenud nõudlusele terves maailmas kasvanud. Valmistamisel järgitakse teatud reegleid. Konjak, mida kasutatakse, peab olema valmistatud sama firma poolt, joogi kangus peab jääma vahemikku 16-22 %.
Tootmine ei tohi ületada 23 hektoliitrit hektarilt. Pineau peab olema vaadis küpsenud vähemalt aasta ja see peab olema valmistatud päritolupiirkonnas. Müügieelset kontrolli teostab Institut National des Appellations d'Origine. Loomulikult on kõik reeglid tehtud sellised, et joogil oleksid kõik olulised omadused.
Pineau'd on osadest meie kaubakeskustest võimalik saada, kuid otsimisega tuleb veidi vaeva näha. Pildil olevad Pineau'd on tammevaadis küpsenud umbes kümme aastat ja tänu sellele on neil mõnedest teistest saadaolevatest paremad maitseomadused, kuid maitse üle pole mõtet vaielda ...
