Öine Pärnu maantee on pealinnast sõites peaaegu autovaba. Pärnusse Vana-Sauga kalasadamasse keerates ootab aga ees vilgas tegevus. Kalapüügivarustus tõstetakse laeva, selga tõmmatakse merekindlad riided ja juba libiseme kakuamipaadis mootori podisedes öisel Sauga jõel. Võtame kursi Pärnu lahele ülesseatud püüniste poole. Tegu on kakuamipüügiga, mille umbes sada aastat tagasi Kaug-Idas Vladivostoki lähedal Linda külas elavad eesti kalurid võtsid üle jaapanlastelt. Viiekümnendatel oli Eestis kakuamipüügi tippaeg, meres oli 1400 kakuamikasti, kuid traalipüük hakkas seda püügiviisi tasapisi vähendama. Praegu tegeletakse kakuamipüügiga Pärnumaal, Saaremaal, Ida-Virumaal ja Hiiumaal ning kokku on välja antud 368 kakuami ehk kastmõrra püügiluba. “Ka puidust paatide aeg hakkab aga ümber saama ja tänaseks on kakuamipaadid kõik juba plastiga kaetud. Pärnumaal on merel näha vaid ühte vanemat kalurit puidust kakuamipaadiga ja mõnd üksikut puidust väikepaati. On üsna tõenäoline, et kümne aasta jooksul põletatakse jaanituledel viimsedki puupaadid,” nendib kakuamipüügile pühendunud hobikalur Arne Saluste. Varem kestis hooaeg aprillist juunini, kuid traalidega püütakse kvoodiga lubatud kogus (55 000 tonni räime) paari nädalaga välja ja püük kestab vaid paar-kolm nädalat. Nüüd polegi kaluritel ööl ega päeval vahet ja oht “räimeolümpial” vähem teenida ajab mehed ka tormiga merele.

Põliste kalurite püügisaladused

Kakuami meeskond sõidab välja kahe paadiga, millest üks suurem transportpaat mahutab kuni 12 tonni kala. Kala “nõudmiseks” kinnitatakse paat külgepidi merre paigaldatud kastmõrra ääre külge ja teise nn lappajapaadiga sõidetakse kasti teise serva. Kogu meeskond on paatide äärtes ja lappab võrke merest välja. Kahe paadi vahele moodustub kokkulapatud kakuamikasti sopp, kust kala serbaku või põllega transportpaati vinnatakse. Võrku sattunud forellid ja ahvenad lendavad vette tagasi. Kümme tonni kala tõstetakse paati umbes tunniga. Juba esimese kasti juures vinnasime paati üüratu kalakoguse. Teise võrgu juures tundus, et rohkem kala ei mahu, kuid vaikse ilmaga tõstetakse paat triiki täis.

Suure sagimise taustal sirutab päike horisondil välja esimesed kiired ja peaaegu füüsiliselt on tunda, kuidas aeg seisma jääb. Selles hetkes on midagi meeltülendavat ja pidulikku. Hämar maailm muutub nähtavaks ja tekib tunne, et täna on kõik võimalik.

Ettevaatlikult tüürime pilgeni kala täis paadi sadamasse, kus kokkuostjad on juba saaki vastu võtmas. Hea kalaõnne ja soodsate ilmaolude korral jõuab veel teist korda merele sõita.

Varahommikul nii kuue paiku sadamas jalutajad saavad hüva hinnaga ja värske kala otse kalurilt. Räimesaak on tänavu kalurite kinnitusel korralik ja sadamas küsitakse räimekilo eest 40–50 senti, turul 1–2 eurot.