Tahaks midagi head
On käes Eestimaise suve kõrghetk. Päike kütab õhu veel tuliseks ja inimesed praevad ennast rannaliival lebades roosaks. Õhtul tuleb oodatud väikene kergendus ja grillisöed aetakse hõõguma. Liha särisedes liigub mõte ikka tahes-tahtmata keelekaste peale.
Pikalt mõelda pole muidugi vaja. Liha kõrvale parim on mõistagi vein! Nööbin lahti tavakohase Tempranillo viinamarjast valmistatud punase hispaanlase ja taipan pärast maitsmist, et olen käitunud tõelise idioodina. Õues on ju kätte jõudnud see lühike viivukene Vahemere äärset kliimat ja mina joon tuima näoga karmimaitselist ja tihedat punaveini. Palava ilmaga Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias seda küll ei tehta.
Võtan ja degradeerin oma avatud punaveini järgmise grilliliha marinaadiks ning rebin lahti külmutuskapi ukse. Seal jahedas ootavad mind roosad jahedad pudelid. Just neid tulebki kuuma ilmaga pruukida. Ühtpidi on nad karastavad ja teistpidi siiski veel piisavalt jõulised, et maitsestatud kaelakarbonaadiga toime tulla.
Kui nüüd arvate, et võtsin maitsta mingeid roosasid suhkruvativeine, siis eksite raskelt. Lisaks magusatele Loire’i oru roosadele ja Kalifornia White Zinfandelidele on poodides lai valik ka tõsimeelseid roosat värvi veine – kuivi, erksaid ja värskendavaid.
Et asi oleks huvitavam valisin maitsmiseks välja viis erinevat roosat, mille poehinnad jäävad alla 90 krooni. Esindatud sai viis erinevat maad – Tšiili, Itaalia, Ungari, Hispaania ja Argentiina – ning viis erinevat viinamarjasorti – Merlot, Montepulciano, Pinot Noir, Grenache ja Malbec.
Et asi oleks huvitavam, valisin sellised veinid, mida enne maitsnud ei olnud ja minu jaoks oli suurimaks rõõmuks see, et kõik need viis veini olid eripärased ja samas väga head. Neid kõiki võib kuuma suvepäeva õhtuseks mõnulemiseks soovitada! Oh, oleks ometi kõik degustatsioonid nii mõnusad.
===
Viña Maipo Merlot Rosé 2004
Tšiili Valle Central 13%
Tumeroosa, tugeva ja sirgjoonelise punasesõstrase aroomiga. Maitses punase marja täidlust, pikitud vürtsika rohelise pipraga ja lõpus näpuotsaga värskelt jahvatatud musta pipart.
Kui oleks seda veini maitsnud kinnisilmi, oleks teda kerge vaevaga võinud pidada kergeks punaveiniks. Ka serveerimistemperatuuri suhtes eelistab ta pigem punaveinile omast 16 - 18°C. Jahedamana (rosé jaoks tavaliselt sobiva 12°C juures) kipub olema isegi liialt kirbe.
See vein sobib hästi asendama punaveini mõne tõsisema lihatüki kõrval.
Farnese Cerasuolo 2004
Itaalia Montepulciano d’Abruzzo 12,5%
Cerasuolo tähistab itaallaste jaoks roosat veini ja nimi vihjab kirssidele. Veini värvus on selline õrn murelipunane ja aroom on Abruzzost pärinevate veinide tüüpilisel kombel tagasihoidlikult marjane ja väheütlev. Maitse on mõnusalt mahlakas-vürtsikas, happesus on tagasihoidlik. Maitses on läbivalt tunda ergastavat pihlaka või mõrumandli vihjet ning veini järelmaitse on itaaliapäraselt ürdine.
Kobe partner juustu või kerge lihaga.
Chapel Hill Pinot Noir Rosé 2003
Ungari Balaton Boglár 12,5%
Säravroosa veini aroomis on tunda maasikaid ja barbarissikommi. Maitse kerge, mahlakas ja värske, erksa hõrgu happega, meenutades üllataval kombel kõige enam põõsa küljest nopitud valget sõstart.
Kogu degustatsiooni suurim üllataja. Esmalt üllatas viinamarjasort. Ungaris ei ole Pinot Noir kuigi laialt levinud ja Balatonist kagusse jääv küngastik ei tundu esmapilgul mitte just kõige ideaalsema kasvukohana. Teiseks üllatuseks oli stiil, millel ei ole midagi pistmist tavakohase Ungari rustikaalsusega.
Elegantne, kerge ja värskendav ning kuiv – kokku lausa ideaalne suvejook!
Väga hea linnuliha ja grillitud aedviljadega.
Trivento Tribu Malbec Rosé 2004
Argentiina Mendoza 14%
Lillakasroosa. Terav ja sügav punaveinilik aroom. Maitses on selgelt tunda üleküpseid tumedaid marju ja hiigelannus vürtsikust. Viimase põhjustajaks on mõistagi veini üks põhikomponent – alkohol.
Ka see vein meenutab paljuski punaveini, kuid jahutamine on ainult kasuks. Nii ei pääse alkohol liialt esile ja vein tundub elavama ja värskemana.
Sellle veini puhul ei ole millegagi kokku hoitud, mistõttu söögivalikul võib vabalt liikuda looma- ja ulukiliha poole.
Gandia Grenache Rosé 2004
Hispaania Utiel-Requena 11,5%
Erksal heleroosal veinil ei ole liialt aroome, mis iseennesest on mahajahutatud Grenache’i jaoks küllaltki tüüpiline. Maitse on suud paitavalt pehme ning täidlane, meenutades jõhvikamannavahtu. Järelmaitses on tunda marjakestade magusust, olgugi, et põhimõtteliselt on tegemist kuiva veiniga. Hape on peaaegu olematu.
Selle veini puhul üllatas suurtootja olematu rahvustunne. Hispaanias on Grenache’i nimeks tavaliselt ikka Garnacha ja roosat veini on sellest viinamarjast valmistatud
alati ja igalpool. Aga ega nimi veini riku.
Seda head ja mahedat veini soovitaks eeskätt niisama lebotamiseks. Söögiga võib mõnusa elamuse äkki äragi rikkuda.
