Tass espressot peatab argise kiiruse
Helsingis kohtusid möödunud nädalal Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa baristad, et Pauligi kohviinstituudis lihvida oma espressotegemise nippe Põhjamaade kohviilma suurkuju Fritz Stormi käe all. Et Eestist on baristade meistrivõistlused tõsiselt sihikule võtnud nii Kati Kljukina kui Helger Aava, siis olid mõlemad kohal. Argielus kujuneb kohvijoomisest kergesti harjumus. Kohv võib olla aga veel palju muudki.
"Pingul meelte lõdvestaja või kogunisti vahendaja inimsuhete loomisel. Jooki on kerge valmistada, kuid selle serveerimisest võib saada nii südamlik kui ametlikult jahe eneseväljendus, kui vaid mõelda, kuidas seda teha," arvab kohvi osa igapäevaelus hinnates Siru Heino, Soomes teada-tuntud kohviasjatundja OY Gustav Paulig ABst.
Euroopas suuruselt neljanda kohvitootja-tehasena (aastane kogutoodang 43 miljonit tonni kohvi) on tegemist Soome ja ka Eesti turuliidriga. Ühtses Baltikumi majandusruumis ollakse müügimahult teised (toiduainetekontserni Kraft Foods järel). Tunda on suurt huvi üsna killustunud, kuid ahvatleva Venemaa kohvituru vastu, kus praegu tarbitakse rohkem lahustuvat kohvi, ning ootusärevalt räägitakse seal varsti avatavast uuest tehasest.
Kohvijoogi ühendav jõud
Kohvikultuur elab kiiret muutumise aega ning espresso-põhiste jookide edu on silmatorkav.
Kohvikud ilmusid, seda tänu türklastele, eurooplase igapäevaellu suhteliselt hilja - 17. sajandil. Esimesed kohvikud avati väidetavalt Viinis ja Oxfordis ja alles siis Londonis ja Pariisis, kus neist kujunesid kiiresti omalaadsed meesteklubid - sotsiaalse lävimise paigad, majandus- ja poliitilise elu tagatoad. Seal kuulati ka muusikat, mängiti lauamänge ning loeti raamatuid. Esimene kohvik Eestis avati enam-vähem samal ajavahemikul 1697. aastal Narvas härra Kehrwiederi ettevõtmisel.
Kohvi ajaloost rääkides armastatakse rituaalsusele lisaks panna tähele ka kollektiivset maitsemälu ja selles kontekstis, miks me sellesse joogisse nii kiindunud oleme. Seda enam, et tegemist pole toiduainega, mida lapski joob. Kohvi mõrkjas-haput maitset hoopis õpitakse armastama - põlvest põlve.
Vähem tähtis pole seegi, et noor end kohvi abil justkui täiskasvanuna tundma hakkab. Soomes tehtud värskeima uuringu põhjal on suurimaks kohvitarbijarühmaks noor, kuni 24aastane mees. Nii räägitakse juba eraldi kohvitoodetest õpilastele ja üliõpilastele! Ennustatakse sedagi, et noor, ent põnev barista amet inspireerib noori sedavõrd, et tulevik kuuluvat kodubaristadele.
Tänases kohvikukultuuris aga kohtab nii Eestis kui Itaalias, Soomes kui Londonis espressojooke, mis oleks võinud serveerimata jääda. Ning kodused espressomasinadki on enamik täisautomaatsed, millega saab kohvijoogi tegemise kvaliteeti ise vähe mõjutada.
Tippu jõudmise kutse
Baristad on aga väge täis ning usuvad oma ameti kuulsusrikkasse tulevikku. Kui Oslos 2002. aastal parimaks baristaks kuulutatud taanlane Fritz Storm lihvis oma oskusi tippu jõudmiseks oma kodukohvikus Café Europa (Kopenhaagenis), siis ainult kodukohviku kogemusest jääb võistlemisel oskusi väheks. Põhjalik ja tähelepanelikult baristade töövõtteid jälgiv Fritz arvab koguni, et meistrivõistlused on muutunud sedavõrd asjalikuks ametialaseks mõõdupuuks, kus ebamäärasel heal õnnel pole võitmisega üldse mitte mingit seost.
Baristade treenerina peab ta tähtsamaks meisterbarista tugevat võitmise instinkti, oma mõtete ja tegude struktureerimise oskust ning ergast maitsemeelt.
"Tegelikult on asi detailides," mõtisklebki Fritz ja lisab siis: "Nii on see ju mis tahes valdkonnas." Fritzil on oma meetod, kuidas ka detailideni jõuda.
"See pole miski ühe-korra-kohtumine, õpiaeg võib olla aastapikkune ja rohkemgi. Ma töötan inimestega esialgu kolm päeva, kuid väga intensiivselt. See väsitab ja kurnab neid, päevad on ju pingelised. Siis aga on edasiminek barista enda teha. Kuu aja pärast kohtudes on meie jutud juba uuel tasemel," jutustab ta elukogenult. Alustanud oma karjääri raamatupidjana, ütleb ta, et see on maailma igavaim elukutse. Nüüdset elu treenerina näib ta nautivat. Ja tundub, et ta pole mitte ainult vigade parandaja, vaid see, kes vaatab ja jälgib, laseb sul rahulikult eksida, et igaüks ise end avastada saaks. Lõpuks saabub hetk, mil barista teab ise, mida ta edasiminekuks vajab - maitsemeelte lihvimist, enese kontsentreerimise võime või lõdvestamistehnikate valdamist võistlustingimustes.
"Me kõik soovime head kohvi. Selle tegijasse suhtumine vajab aga muutmist. Igal pool," on tema sõnumiks.
Järgmised parimad espressode valmistajad saavad Eestis aga valitud juba märtsikuus.
Siiri Kirikal
