20.03.2009, 00:00
Turule Marukga: Varakevadine vitamiiniotsing
Maru nimi pole võõras neile, kes orienteeruvad Eesti moemaastikul. See andekas ja mitmekülgne noor naine on lisaks ka osav sulesepp ja teeb võrratuid vähese vaevaga valmivaid koduseid toite. Korra kuus võtab Maru teil käest ja tirib endaga turule kaasa, et valmistada hooaja andidest midagi tõeliselt head!
Balti jaama turuhoone katuselt ehmub õhku suur tuviparv. Selle
vaatepildi kütkestavuse tõestuseks astun kogemata lompi. Ikka veel
need lombid – silmis pahameel, mis kohe lahtub. Parem aukliku
põrandaga turg kui mitte midagi. On ju nii? Kahel Tallinna kesklinnas
asuval turul pole ilmselt tark hajali mõtetega ringi käia, sest
augud on suured ja vesi lombis pahkluuni. Ent vaatamata kõigile
vigadele, kriimudele ning vahel ninna tikkuvale lehale on turud ühed
Tallinna parimad paigad. Tema ausad silmad, mis talvel ehk veidi
unerähmased ja vidukil, on juba praegu pisut enam lahti. Veidi aega veel
ja turg naeratab!
Letid on märtsi keskpaigale kohaselt veel
adžikapurkide, soolakurkide, marineeritud seente ning hapukapsatünnide ja
keedetud peetide päralt. Kuristikusuurune auk kahe turu kapsalettide vahel
seisneb valikus – kui Keskturg on maitsevalikult kirev, siis Balti jaama
kapsapottides on vaid üht sorti. Rohelisel turul pole ammu kedagi
kapsastega silmanud, vaid aeg-ajalt kohtab maheteravilja müüjat...
ehk peagi on nad tagasi.
Turuhoonetes sees aga laiub igavene
hooajatus, vahel mõne reipama erandiga, mis kui saabunud
tervitus Kevade juurest. Kus küll valgeid jaapani rediseid ehk
daikoneid ehk talirediseid kasvatatakse, võin vaid aimata,
mõnusad, pringid ja pontsakad on nad küll. Peale kahe
redisejõmmi pistan kotti veel musta rõika, kimpu seotud
lehtedega redised ja flirdin mõttega vedada koju üks
kõrvits. Oleks ratas turuväravas, siis teeksin seda kindlasti.
Mõned erksakoorelised tsitruselised kah – roosapõskne
greip, sidrun, hiiglaslik pomel ja veriapelsinid.
Selles
salatis on koos krõmpsud ja vitamiinirikkad, teravavõitu ja
hapud. Mõni mõru greibinoot saab mahendatud pomeliga ning
maheterav redisekarje õlikastmega õrnalt summutatud. Kõik
muu peaks justkui paigas olema. Krõmpsuvad vitamiinid, valgust läbi
kumav laastukuhi ja rohelised salatipaigad.
Peale puistatud
õrna sinepist kressiudu.
Pese jaapani redis ning
“höövelda” temast kohev kuhi rediselaaste suurde kaussi.
Imeilus! Koori greip ja pomel ning fileeri mõlemad. Vaata, et mahedamat
pomelit saaks veidi enam. Pudista fetat sõrmede vahel salati peale.
Rösti mandlilaastud pannil, maitsesta soolaga ning lisa killuke
võid. Luba kuldpruuniks muutuda. Ja veidi rohelist salatit –
tammelehte, lehtsalatit või vürtsikat rukolat. Kruvi lahti
tuunikalakonserv ning puista sisu salati sekka. Vispelda oliiviõli,
valgeveiniäädikas, sool ja pipar omavahel muhedaks kastmeks ning
nirista salatile. Kindlaid milliliitreid lisama ei hakka – valmistage
tundega!
Tõsta kõik kätega segamini – nii
on toiming parajalt õrn ning koostisained ei pea taluma liigseid
solgutusi. Kõige peale puista teetassidesse külvatud kressi, mis
vaid nädal tagasi end virguma ahvatles märtsipäikese kiirtes
– kõige lihtsam kevadine toiduergutaja.