Me oleme harjunud sellega, et riigid kasutavad oma kokakunsti visiitkaardina, tihti isegi sümboolse saadikuna. Enamik inimesi ei ole ükskõiksed toidu suhtes meie pidevalt globaliseeruvas maailmas, kuid kokakunst on sellegipoolest jäänud üheks neutraalseimaks ning nauditavaimaks kultuuri osaks. Ma tahaksin loota, et inimeste söömisharjumused koos nende loodusteadmistega on eristavaks tunnuseks, mis aitab esitleda muule maailmale selle riigi traditsioone, väärtusi ning tulevikuvisioone.

Läbi ajaloo on mitmete eri riikide kokakunstid mõjutanud Eesti kokandust. See on olnud mitmekülgselt kasulik. Muuhulgas on see tugevdanud eestlaste soovi säilitada oma kokandus- ja söömistraditsioone, hoides alal vaid seda, mis on suutnud ajaloo hammasratastele vastu panna ega ole kaotanud oma kvaliteeti. Elu on pidevalt muutuv, nagu ka moodsa ühiskonna nõudmised kulinaariale. Seega on selge, et kulinaariatraditsioonide hindamine ning säilitamine ei ole ainult stabiliseeriva mõjuga, vaid see annab mis tahes riigile jõudu juurde.

Samas on oluline avastada neid loovaid kulinaariavõimalusi, mis tekivad iga päev. See võimaldab maksimaalselt kasutada neid suurepäraseid ning ainulaadseid koostisosi, mida uus Eesti köök võib pakkuda täna ja tulevikus.