Vanamoeliselt värske Mannerheim
Mere puiestee merepoolne ots on esimene pala kesklinnast, mida laevalt tulija näeb, muidugi, kui ta üldse viitsib sadamapoodidest kaugemale tulla. Nii et Mannerheim on sealsele restoranile igati mõistlik nimi — Urho Kaleva Kekkoneni nimeline lihttrahter on sadama kandis juba olemas.
Mannerheim püüab riisuda koore mitmelt anumalt korraga — mõjuda sõbralikult ja koduselt juhuslikule möödujale ning pakkuda sealjuures kõrgtasemel kööki. Interjöör toetub vanamoelistele detailidele, aga on väga lakooniline. Värvidest domineerivad tumekollane ja tumepruun, mis on üsna isuäratav ja rammus kombinatsioon. Lisadetailiks on aumärkide kujutised toolikatetel, mis konservatiivsust veelgi rõhutavad. Kitšlikku pseudoantiiki siin aga pole ning soe atmosfäär on saavutatud väga nappide vahenditega. Küllap saab Mannerheimis eriti hubane olema talveõhtutel.
Marssal Mannerheimi peetakse meeles nii sisekujunduses (seinal on suur kaart, mis näitab tema sõjateid) kui ka menüüs. Avakülg on marssali lemmikute päralt ning neid on üsna arvukalt. Ka ülejäänud osas hoiab roogade valik klassikalist joont: leidub turska, pardi- ja kanafileed ning lammast. Ilmselt tänu hooajale vilksatab menüüs rohkesti seeni, nii puravikku kui ka kukeseent. Eksperimente eksootiliste köökidega Mannerheimi menüü ei tõota, vaid sobitab end restorani konservatiivse stiili ja õhustikuga.
Traditsioone austavale restoranile kohaselt serveerib kelner esmalt amuse-bouche’i — meeldiva palakese rostbiifist spinatikreemi ja maasikakillukesega. Seejärel tuuakse lauale üks marssali lemmikuid — sügavpunane borštšok külmsuitsulõhe ja vatruškaga (5€). Tegu on sametise, kuid üsna hapukalt keelde hakkava leemega, mida täiendavad krõmpsud peediribad ja mahe kalapala. Kõrvale serveeritud pisikesed lehttaignast vatruškad pehmendavad supi maitset.
Mis pearoogadesse puutub, siis grillitud tallekarree (18€) on kindla peale minek — väga õrn ja rikkalikult ning mitmekesiselt (päikesekuivatatud tomati ja rosinatega cous-cous, kitsejuustu pirukas, suitsutomati-võikaste) garneeritud roog. Marssali lemmikute nimistu kroonijuveel — lihast, kalast ja sibulast valmistatav vorschmack — pole ilmselt igale maitsele. Selleks on soolase kala ja liha kombinatsioon liialt ebatavaline või siis hoopis (siinkirjutaja jaoks) sõjaväemälestusi äratav, mis iseenesest ju igati kohane. Kõik komponendid — ka peedi-hapukurgigarneering — on aga meeldivalt koduse olemisega. Tegu on tõsise roaga — portsjon osutub pärast leebet suppi peaaegu üle jõu käivaks.
