Veinimess uustulnukaile

Kuigi Eesti veiniturg tundus ammu jagatud olevat, oli koos Euroopa liiduga saabunud siia tänavu hulganisti uusi veinipakkujaid, tõdeb Arne Pajula.

Veinimess toimus möödunud nädalalõpul ilma suurema kärata. Laululava ruumide teine korrus oli täis veinide ja muu alkoholi pakkujaid, kolmas korrus kasutusel seminarideks.

Messi head küljed – parajalt ruumi, parajalt publikut, huvitavad joogid.

Messi halvad küljed – puudus koht söömiseks, enamik Eesti veinimüüjaid ei osalenud, ei olnud päris selge, kas on tegemist üritusega spetsialistidele või kõigile veinihuvilistele.

Nii mõnegi tänavu kõrvale jäänud veinifirma esindaja tõdes, et sellist üritust on kõigile vaja. Jääb üle loota, et Veini­messe ja Eesti Veinikonkurssi aastast aastasse korraldanud Jaanus ja Tea Lajal suudavad veinimüüjatega tulevaks aastaks saavutada kõigile kasulikumal koostööl põhineva lahenduse ning Veinimessist 2006 kujuneb esimest korda suur rahvaüritus. Teise, konkureeriva veininäituse loomist peeti segadust külvavaks. Kahe missivõistluse kogemus on Eestis täiesti olemas.

Veinimessi põnevaimad esinejad olid mõistagi Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Kiivide juurest oli Tallinna saabunud saksa päritolu härra Kai ­Schubert, kelle lõbustamiseks seletasin talle, et tema nimi on Eestis tegelikult naisenimi, mille peale ta vastas, et ka Uus-Meremaal on selle nimega lõbus elada, sest maoori keeles pidada kai tähendama toitu ja ka Tais seostub see söögiga. Veinid olid tal samas vägagi tõsiselt võetavad. Tema Tribianco-nimelisest veinist on kolmandik Müller-Thurgau viinamarjade all (see sort oli veel kümme aastat tagasi Chardonnay ja Sauvignon Blanc’iga praktiliselt võrdse kasvupindalaga). Võrdsetes osades segus Pinot Gris’ ja Sauvignon Blanc’iga õnnestus luua igati meeldejääv aromaatne ja mahlakalt pehme värskendav vein. Teisedki veinid on intrigeerivad ja nõtked, eriti silmapaistev Pinot Noir.

Oma Pinot Noiriga paistis silma ka Austraaliast pärinev Abbey Rocki veinitööstus. Turundusdirektori Michael Parkinsoni sõnul on nende Adelaide Hillsi piirkonnna Hahndorf Rise’i veiniaiast pärinev Pinot Noir sedavõrd eripärane, et kohalikel pimedegustatsioonidel tuntakse see eksimatult ära. Ja tõesti, nii selle veini aroomid kui ka maitse salvestusid ka minu mällu oma piparmündise kirsimahla ning šokolaadi aroomide ja pehme ning täidlase vanilli, kirssi ja vaarikaid täis maitsega. Tõesti väga omanäoline. Teised Abbey Rocki veinid pakkusid maitsjatele hea võimaluse tutvuda Lõuna-Austraalia kuulsaimate piirkondade Clare Valley ja Coonawarra veinidega.

Meeldivaks üllatuseks oli see, et lõpuks ometi nägin Eesti pinnal ka Riccardo Cottarella veiniloomingut. Tema firma Falesco veinid ilmusid New Yorki aastal 2001 ja nende ootamatult hea hinna-kvaliteedi suhe aitas kiiresti turgu vallutada ning näitas ilmekalt, mida tõeline veinimeister suudab toota Umbrias ja Lazios – Itaalia piirkondades, mida senini alavääristatakse. Taas tuli nentida, et Falesco Vitiano on püsivalt ühtlase hea kvaliteediga mõnus punavein (koostiseks 34% Sangiovese, 33% Cabernet Sauvignon, 33% Merlot). Ning sealne ülikallis Lazio Merlot’ nimega Montiano on väärt igat tema eest makstud krooni.