Barolosid uurisid restoranis Ö (vasakult): Kalle Müller, veiniajakirjanik ja juunior-sommeljee; Igor Sööt, veinikoolitaja ja sommeljee; Arne Pajula, veinikoolitaja ja veinikirjutaja; Toivo Voit, sommeljee; Triinu van Buuren, sommeljee (Bestwine); Tanel Eigi, veiniajakirjanik; Matti Timmermann, veinikoolitaja; Indrek Poolak, sommeljee.

Tundub uskumatu, aga Barolo oli kuni üheksateistkümnenda sajandi keskpaigani magus vein.

Nebbiolo (kirjutasin sellest marjast pikemalt kuu aja eest, kui siinsamas sai tutvustatud tema alter ego’t – Barbarescot) valmib alles oktoobri lõpus, mis tähendab, et sageli jäi muidu üsna maruliselt käiv vein külmade saabudes uniseks ning jääksuhkrust magusaks. Alles ülemöödunud sajandi keskel parandati veini valmistamise tehnoloogiat, kuigi peab tunnistama, et prantsuse önoloogi Louis Oudart’i teene seisnes põhiliselt selles, et veinide kääritamisel pandi rohkem rõhku sanitaareeskirjadele, tänu millele õnnestus pärm segamatult tööle saada ja vein enne külmade tulekut siiski kuivaks kääritada. Uus ja kuiv Barolo, see, millisena teda tänapäeval tunneme, oligi sündinud ning Torino aadelkond kuulutas selle varsti veinide kuningaks.

Tänapäeval käib Barolo tootmine nagu peen kellavärk ning sama palju, nagu see sõltub veinimeistri visioonidest (ja on ikka veel peen käsitöö), sõltub see ka täpsest elektronarvutustehnikast.

Iga Barolo on omamoodi

Suurem osa Barolodest valmib ühes viiest külast või nende lähiümbruses: La Morras, Barolos, Castiglione Falletos, Monforte d’Alabas või Serralungas. Iga koht mõjub viinamarjadele erinevalt ja kui siia liita meistrite eristuv nägemus „kuningate veinist”, võib kindel olla, et igas pudelis voolava siniverelise veini iseloom on omamoodi.

Enamgi veel – Barolo on sedavõrd suur ja põnev vein, et tema juppideks lahtivõtmisel ehk kirjeldamisel võib oma mälule ja fantaasiale küllaltki vaba voli anda. Positiivseks ja nauditavaks muutuvad isegi sellised assotsiatsioonid, mis mõne teise puhul kõne allagi ei tule.

Siinkohal hulk võrdlusi, mille noppisin degustatsioonilehtedelt, kirjapanduna koduriigi juhtivate veiniasjatundjate poolt: kuivatatud lilled, lagrits, suits, kohv, liköör, robustne pigi, rohelised köögiviljad, ploom, šokolaad, chinato, küünelakk, kuivatatud kannikesed, märg hein, roosid, must ploom, palsamiäädikas, aasputk, elegantne tõrv, silo, kohviliköör, väävel, maasikaliköör, punase õuna koor, karamell, sigarikarp, pipar, keedetud köögivili, õhupallikumm, tomat, marinaad, kuivatatud puuviljad, marineeritud paradiisiõunad, mandariinikoor, maasikamoos, higi, kirsid viinas, noobel atsetoon, kukekomm, sõnnik, värske kurk, Sultana rosinad, mandlid, kuluhein, mustikad, toores liha, süsi, männiokkad, pohlad, sigar, kanalisatsioon, musta leiva koorik, kaneel, pihlakad, tünnikapsas, tilliga kurk, kiivi, köhatilgad, talk, kirsimahl, alusmets, ebaküdoonia, Kreeka pähkli koor, sammal, barbariss, põldmari, lillkapsas, toffee, kreegid, ploomikivid, piimakohv, apteegilõhnad…

Segu kõigist Barolodest

Oli ka üks kõlvatu eksperiment. Maitsmise järel valasime kolleegiga pudelitesse jäänud jäägid kokku. Lugupidavalt super-Baroloks nimetatud vein sai seesuguse „blendimise” tulemusel vabaks kõigist eelmiste, mitme tunni jooksul läbi maitstud üksikveinide puudustest. Liigne tanniin oli kadunud, hape ei painanud, puuviljasus tõusis taevani ning pasta ja küüliku kõrvale sobisid imeliselt kõik ülalnimetatud komponendid, sealhulgas magus tõrv ja õhupallitalk, mis loogiliselt võttes pidid ju kõik alles olema. Päälegi ei pidanud me ootama, et vein 20 aastaga joogikõlblikuks küpsedes meie kannatuse proovile paneks. Kõik oli valmis siin ja kohe.

Seekord veine hinnates tuli tunnistada, et Eestisse jõudnud Barolod on enamikus väga väärikad ja (aadli)klassi suurepärased esindajad, kuigi noored ja kohati sõna otseses mõttes (maitse)rohelised. Aeg teeb nendega imet ja kuna hindajate hulgas polnud hiromante, kes osanuks ennustada, mis võiks juhtuda täna ostetud pudeliga eestlaste keldris seistes 20 aasta pärast, valisime lemmikud nende seast, mis kohe praegu kõige enam muljet avaldasid.Roman Zaštšerinski retsept Barolo kõrvaleVeise-tournedos aedviljade ja punase veini kastmega
neljale

Vaja läheb:

pool kilo veise-sisefileed
võid
oliiviõli, soola, pipart

Blanšeeritud köögiviljad:

4–5 tk miniporgandit
4–5 tk minisparglit
2–3 tk minipatissoni
4–5 kauna suhkruherneid

Punase veini kaste:

1 tl võid
1 väike šalottsibul
hakitud porgandit
pöidlasuurune jupp ükeldatud juursellerit
1 küüslauguküüs
2 kadakamarja
5 tera musta pipart
1 loorberileht
pool klaasi kanapuljongit
1 klaas punast veini
120 g demi glace’i
värsket tüümiani

Vamistamine:

Pruunista juurviljad koos maitseainetega võis, lisa kanapuljong, keeda niikaua, kuni alles jääb pool esialgsest kogusest. Redutseeri eraldi punane vein (samuti poole koguseni) ja lisa koos demi glace’iga kanaleemele. Keeda, kuni konsistents muutub kastmeseks. Võta tulelt, lisa tüümianioksad. 15 minuti pärast vala läbi sõela ning maitsesta soola, musta pipra ja näpuotsatäie fariinsuhkruga.

Kõige lõpuks lõika liha neljaks kõrgeks viiluks, pruunista kiirelt kuumal pannil oliiviõlis ja aseta 200 kraadini kuumutatud ahju umbes 8 minutiks. Serveeri liha blanšeeritud aedviljade (selleks kuumuta neid olenevalt suurusest mõni minut keevas vees, kurna ning maitsesta soola, pipra ja kvaliteetse oliiviõliga) ja veinikastmega. Juurde sobib hästi ka murulauguga maitsestatud kartulipüree, millele võib eriti luksusliku tulemuse nimel lisada pisut trühvliõli.Hindajate lemmikud:

Ceretto Barolo Zonchera 2006, 14%

Aroom: Võimsalt lillelises ja tasakaalustatud, kuigi üsna tammevaadises aroomis annavad tooni lagrits, kuivatatud ploomid, nelk ja must pipar.

Maitse: Tugev ja struktuurne vein, mis on tuntavalt magus, täidlane ja kohati isegi robustne, ent mahlane hape loob efektse fooni apteegirohusele ja tõrvasele keskmaitsele. Kuivatatud puuviljadega pikitud puutolmune lõpp jääb meelde pika ja pipraselt tulisena. Väga väärikas.

www.bestwine.ee

Bric Cenciurio Barolo 2007, 14,5%

A: Suitsune ja tubakane, tasakaalus tumedate marjaaroomidega vein, kus on aimata küpseid kastaneid. Magusas ploomises moosisuses leidub musta šokolaadi, lagritsat, tõrva, apteegiürte ja palsamiäädikat.

M: Tume ja külluslikult liköörne vein, mille pikas maitses domineerib laagerdunud moos. Vein on samavõrd tuline kui mõru, mahlane ja happene. Stiilipuhas tõrvane Barolo.

www.carpevinum.ee


Rivetto Barolo Del Comune di Serralunga d’Alba 2007, 14,5%

A: Palju magusat šokolaadikaramelli, sekka ploomikissell ühes magusate lilleliste aroomide ja röstitud puiduga. Apteegiürdid. Nii võiks lõhnata ka magus tõrv.

M: Täidlane, mahlakas ja nauditav vein, kus suurepärase happe ja pehmete tanniiinide tasakaalu taustal on tunda magusat mahlast kompotti.

www.manipenny.ee

Michele Chiarlo Brunate 2004, 14%

A: Kuivatatud kannikeste ja roosi lõhnale lisanduvad aeglaselt avanedes suitsused mustad ploomid, kirsid ja lagrits. Klaasis seistes muutub vein aina lopsakamaks ning annab aimu mustast leivast ja palsamiäädikast. Pisut tõrvane.

M: Nooruslikult robustne ja täidlane, klassikaline ja tasakaalustatud Barolo, mille magus maitse on mahlakas ja happene ning mille pehmete tanniinide vahelt leiab ohtralt küpseid punaseid marju. Järelmaitse pikk ja pisut kibuvitsamarjane.

www.leipurin.ee

Cavalieri di Moasca Barolo 2008, 14%

A: Alguses Nebbiolo d’Albat meenutav kuivatatud puuviljade lõhn muutub pokaalis kiiresti võimsaks ja animaalseks, kus lisaks tõrvale, kõdule ja sõnnikule leidub punaseid marju, magusat kohvilikööri, rohelist Tabascot, musta šokolaadi ja lagritsat.

M: Väga kuiv ja täidlane, külluslik Barolo, mida on juba praegu meeldiv juua ning millel on hea arengupotentsiaal. Maasikasele algmaitsele lisanduvad hiljem elegantselt happesed mustad marjad.

www.carpevinum.ee

Sordo Barolo 2008, 13,5%

A: Põnev ja äärmiselt nüansirikas mahlakas bukett: esmalt punased hapud ploomid, siis alusmets ja männiokkad, põlenud tõrvased aroomid ja sigarikarp. Mandariinikoor, köömned.

M: Täidlane ja jõuliselt vürtsikas vein, kus leidub nii marja- kui ka puidutanniine. Maitses on põlenud sigarit, kaneeli ja šokolaadi samavõrd kui kirsse ja üldist marjasust. Kohe joodav ja meeldivalt magus vein.

www.mediato.ee

Terre da Vino Barolo Villa Peironte 2005, 13,5%

A: Liköörsed ja karamellised lõhnad liidavad endas nii maasikaid kui ka tõrva. Tunda on musti ploome, mõrumandlit, sidrunikoort ja piimaga kohvi.

M: Jõuline ja tanniinne nauditav vein, mis vajab küpsemiseks veel mitut aastat. Praegu on tunda pohlade mõrkjust, ploomisust ning järelmaitses kakaod.

Marks & Spencer

La Cacciatora Barolo 2007, 14,5%

A: Mahlane, punamarjane lõhn tasakaalustab intensiivset apteegilõhnade buketti. Avanedes lisanduvad ploomid, rosinad, ürdid ja metskannikesed. Palju šokolaadisust.

M: Hea arengupotentsiaaliga tuline ja täidlane vein – ühtaegu nii külluslikult puuviljamahlane kui ka hapumarjaselt noor. Mustade marjade maitse on jõuline ja veidi suitsune, hape on tugevate tanniinidega tasakaalus. Järelmaitses tubakas.

www.vinicom.ee

Enrico Serafino Barolo 2007, 14,5%

A: Alusmetsa toonid – sammal ja kõdu – asenduvad avanedes kirsikivi, barbarissi ja karamellistunud õunamoosiga. Kuivatatud lilled ja kergelt suitsune lagrits. Punased ploomid ja mandlid.

M: Täidlase ja tulise veini magusas puuviljasuses tõusevad esile šokolaad ja kohviliköör. Jõulised tanniinid on happega tasakaalus, järelmaitses leidub jahuseid pihlakaid ja põlenud sigarit.

www.tridens.ee

Giribaldi Barolo 2008, 14%

A: Veidi liköörselt lõhnav intensiivne ja parfüümne Barolo. Kuivatatud ploomid, šokolaad ja kokteilikirsid; ebaküdoonia ja väärishallitus ühelt poolt, marineeritud kurk, köögiviljad, kumm ja apteegilõhnad teiselt poolt.

M: Mõnusalt tuline ja hea happesusega lihtsalt joodav vein, kus harmooniline magus esmamulje muutub avanedes täidlaseks ja mahlakalt puuviljaseks. Keskmaitse punastele sõstardele järgneb pikk salvine järelmaitse.

www.prike.ee

Casetta Barolo Case Nere 1999, 14%

A: Lapsepõlve köharohtu meenutavate siirupiste apteegilõhnade vahele mahub palju puiduseid ja animaalseid (hobuse)lõhnu, ploomikeedist ja alkoholi. Massiivne, magusate mustade ja punaste marjade paraad. Tamme-toffee. Sinihallitusjuust.

M: Mahlasuse ja puidu kuivade tanniinide kooskõla kaunistavad kerge moosine liköörsus ning meeldiv hape, mis kannab ühtlaselt pika, piprase ja kirsikivise järelmaitseni.

www.wineshop.ee

Tenuta Carretta Barolo Cannubi 2004, 13,5%

A: Kerge oksüdatsiooninüanss kaob veini aeglasel avanemisel ning tunda on kompleksset piparmündiga kakaod. Alusmets ja kannikesed koos Kreeka pähkliga tagavad elegantse õhustiku, kus pisut suitsusel taustal tunneb ploome ja punamarju.

M: Keskmiselt täidlane, meeldiva happe ja pehmete tanniinidega vein, kus domineerivad tubakas ja mõrud mandlid. Vürtsises järelmaitses on Kreeka pähkleid. Otsast lõpuni silmapaistvalt kuiv, kuid hästi joodav korralik Barolo.

www.vinorama.ee

Balbi Soprani Barolo 2007, 14,5%

A: Väga aeglaselt avanevas lõhnas leiab väikese tammevaadi jälgi – elegantset tõrvasust, lagritsat, kuivatatud ploome ja liköörset musta palsamiäädikat, kohvirösti ja suitsu. Moodsat stiili esindav põldmarjane Barolo.

M: Jõulist tammesust, tugevat hapet ja samaväärset alkohoolsust kandvas noores, tasakaalustatud, kuid veel kinnises veinis on lopsakust ja erksust ning pikka arengupotentsiaali. Pikk puidutolmune lõpp. Tugevat toitu nõudev vein.

www.kiil.ee

Patrizi Barolo 2008, 14%

A: Parfüümne, ploomine aroom on liköörselt karamelline. Vein annab avanedes elegantse šokolaadi, lagritsa ja mandlite järele lõhnava buketi, kus lisanüansiks on kõrbenud toonid.

M: Ploomiselt mahlane, keskmise täidlusega, tuline ja väga tanniinne vein, mida kaunistab pikk meeldiv järelmaitse. Happene ja moosine, vajab pudelis rahunemiseks veel paari aastat.

www.carpevinum.ee

Bersano Barolo Nirvasco 2006, 14%

A: Violetseõieliste lillede delikaatne lõhn on elegantne ja kompleksne, andes võimaluse ka magusatele sinistele ploomidele, punamarjadele ja -õuntele. Kohati meenutab kirsilikööri.

M: Magus, väga mahlane ja marjane, heas tasakaalus Barolo, kus mustikaid ja tubakat pikendab järelmaitses alkoholi tulisus ja pigi.

SPI Distribution

Fontanafredda Barolo Serralunga d’Alba, 2008, 14%

A: Algsest ploomi- ja lagritsalõhnast areneb kiiresti välja punaste õunte kompott. Küpse buketi muudab põnevaks värske kurgi nüanss.

M: Täidlane, veidi mõrkjas ja massiivselt mahlane pehmete puidutanniinidega vein, kus pikale vürtsikale lõpule eelneb maasikane moosisus ja kakaoküpsiste maitse.

www.liviko.ee

Moscone Barolo 2007, 14,5%

A: Väävlisest ja animaalsest veinist õhkub vana kooli karakterit – pole vanillisust ega tammeparki, vaid hoopis marineeritud köögivilju, musta köömneleiba, jahvatatud kohvi, kuivatatud ploome, lagritsat, palsamiäädikat ja tõrvast suitsusust.

M: Täidlane ja mahlakas vein on magus, mõõdukalt happene ja mõrkja tulise järelmaitsega. Domineerivad rohelised motiivid, veidi on musta pipart ja põldmarju. Liköörne ja sirgjooneline jook.

www.italia.ee

La Spinetta Barolo Vigneto Garretti 2008, 14,5%

A: Barololikult kirev – toore liha lõhnaga liituvad magusad puuviljad, mustad ploomid, apteegiaroomid ja rohelised köögiviljad. Pikantsust võimendavad higi, kautšuk ja robustne, värsket asfalti meenutav pigisus. Avanedes jääb lõhnama kuluheina järele.

M: Magusa ja täidlase maitsega kaasneb võimas ning tuimestav happesus. Vein on jõuline ja piprane, nooruslikku, kuid meeldivat tanniinsust tasakaalustab ümar marjasus. Lõpp on pikk ja vürtsine. Tulevikuvein, avada viie aasta pärast.

www.vinorama.ee