Mõni koer on perekoer,
mõni koer on merekoer.
Uhke koer ei küsi konti.
Ja kui ka pererahvas riidleb,
kõrgel kaldal horisonti
pika pilguga ta piidleb.
„Siia saagu minu kuut!
Ükskord üle sinimere
saabub siia minu pruut,
kes on kirju üle kere.
Temale ma ütlen tere.“
