Parteijuhid jagavad jaanitulel riigipirukat
(1)Esimesena saabub parteijuhtide jaanitulele Jüri Ratas. Temaga on kaasas Tanel Kiik ja Tiit Terik, kes pobiseb: „Ega meil kuskile mujale ju minna pole.“
Kõigepealt, kes meist ei tahaks olla Norra.
Riigikogus 8. juunil
Kiik ütleb seepeale optimistlikult, et tõelisi tippjuhte otsitakse tuletikuga taga, eriti Tallinna linnasüsteemis.
Kuna kohale on tuldud leppimise vaimus, kostitab Kaja Kallas kõiki kaasavõetud riigipirukaga. Esimesena haarab noa Martin Helme. Ta lõikab endale suurima tüki.
Lauri Läänemets hüüatab, et populistid ei tohiks riigipirukat puutuda: „Ja kas see on üldse gluteenivaba pirukas? Olge mureta, ma võtsin vähemasti tofu-šašlõki kaasa.“
Helir-Valdor Seeder krimpsutab nägu ja uurib, mis juhtus uue tööinimese eest seisva sotsiaaldemokraatiaga, et ikka veel veganitest räägitakse. „Lauri, tuleme ju teiega koalitsiooni, kuna sa tundusid normaalne maakas. Sööd jäneste toitu, jah, oled ise ka jänes?“
Ootamatult ilmub põõsast välja Kristina Kallas. Ta protestib: „Kuulsin, et plaanite pirukat jagada! Ma soovitaks kohe praegu üldse uue piruka küpsetada. Või teine variant on lasta mul ka seda jagada, kuigi ma jäin hiljaks.“
Kaja Kallas teatab seepeale, et poliitikute jaanipäeval on ruumi ainult ühele nais-Kallasele. Kõik teised noogutavad heakskiitvalt, isegi Martin Helme, kel on suu pirukat täis. „Kristina, tõmba siva meie peolt uttu!“ kostab nagu ühest suust.
Segadust ära kasutades haarab Kiik piruka enda kätte ja tormab Ratase poole: „Ma päästsin riigipiruka, Jüri! See on taas meie oma! Kas oled Kõlvartiga tööst Tallinnas rääkinud?“
Kiik komistab õnnetult puujuure otsa ning pirukas lendab suure kaarega lõkkesse. Jaanipäevaliste näod vajuvad mossi.
Siis ütleb Ratas rõõmsalt: „Olge mureta, ma lasin pakkida tordi, kringli ja joogid autosse!“
