Mitmenäoline reformatsioon: 500 aastat hiljem

Kahtlemata oli see 1517. aasta oktoobrikuu viimane päev, kõigi pühakute päeva laupäev (või kui soovite, siis halloween’iõhtu), ajalooline hetk, kui Wittenbergi piibliprofessor Dr Martinus Luther (1483–1546) esitas ülikooli teoloogiateaduskonnas disputeerimiseks oma 95 teesi indulgentside vastu.

(Indulgents oli katoliku kiriku poolt raha või teiste teenete eest müüdud patukaristuse kustutuskiri.) Üha suuremate rahvahulkade kirglikule soovile tagada endale iga hinna eest lunastus vastas kirik omalt poolt üha pealiskaudsemate vahendite pakkumisega. Nagu ajalooliste hetkedega ikka, saab nende pöördelisus selgeks alles aastaid hiljem, kui me juba teame, mis edasi sai. Reformatsiooniloost hakkasid tagantjärele sidusat, tähtsündmustega edulugu vormima juba asjaosalised ise. Kas teeside naelutamine lossikiriku uksele ka tegelikult aset leidis, on tänini õigupoolest ebaselge. Reformatsiooni aastapäevana kinnistus nimetatud kuupäev alles 17. sajandil. Indulgentsiäri kriitika oli aga pöördepunkt, mis vallandas ulatusliku ja sügavate tagajärgedega liikumise kristliku kiriku ja kogu toonase ühiskonna reformimiseks.