Sooja talve ennustasid nii ilmatargad kui ka sünoptikud

31. oktoobri Maalehes teatas ilmatark Ilmar Tiismaa: „Metsseapõrnad olid nii õhukesed, et ei tea, kas tulebki õieti talve.“ Hiljem mõtles ta ümber ja väitis Õhtulehes, et novembris kütitud metssea põrn näitavat erakordselt külma talve.

Samas Maalehes ennustas Margus Arge „soojapoolset ja üpris muutliku ilmaga talve“, kuid läks täiesti alt väitega „nädal enne jõule on kena külm talveilm 10–15 miinuskraadiga“. Indrek Hein aga arvas, et tuleb talv jutumärkides: „Mingeid külmarekordeid tulemas pole, pigem soojarekordeid.“

Üsna samas vaimus ennustasid pehmet talve ka teised Maalehe ilmatargad, küll aga on jäänud seni tulemata kõik pakutud külmalained. Näiteks Arvo Saidla arvas, et „pärast 10. jaanuari hakkab rohkem miinuskraade ja ka lund tulema.“ Kuu hiljem Õhtulehes oli tema jutt laias laastus sama: „Jaanuari keskpaigani teeb öösel kolm-neli kraadi külma, võib-olla mõni öö rohkem ka, aga seda alles kuu lõpu poole.“

Aga teaduspõhised ennustused? Sünoptik Taimi Paljak rääkis Maalehele kahest võimalikust stsenaariumist (soojemast ja külmemast), kuid ka Ilmateenistuse prognoosarvutused näitasid ikkagi „vesiseid halle kuid“.

Atmosfääriteadlane Jüri Kamenik pakkus Õhtulehes muutlikku ilma: „Tõenäoliselt jääb sarnane unduleeriv ilmastik püsima kogu detsembriks ja võib jätkuda uuel aastalgi.“

Küll aga pani puusse Venemaa ilmaportaal gismeteo.ru, mis 5. detsembril pakkus aastavahetuseks Tallinnasse -22 ja Tartusse -28 kraadi. Mis kinnitab legendaarse sünoptiku Pilvi Kirsi nõukaajal tele-eetris öeldut, et Venemaalt pole meil midagi head loota – vähemalt ilmaennustuse mõttes.