Eesti oma spiooniseiklus: põnev, tempokas ja väga segane

Sulev Vedler luges julgeolekueksperdi Erkki Koorti raamatut 1990ndate Eestist, kus segunevad Venemaa, Rootsi ja teiste riikide luurehuvid ning organiseeritud kuritegevus.

Päriselu on andnud tõenäoliselt sellele seiklusele ainest ja seda arvestades mõjub raamat päris hirmutavalt, sest ta jätab Eesti võimuorganitest koleda mulje. Kontoris (on see nüüd KaPo või Teabeamet?) domineerib soov üksteisele ära teha. Jalga panevad üksteisele taha nii kolleeg kolleegile kui üks riigiamet teisele. Politseinikud ei armasta poliitikuid ja poliitikud politseinikke. Meediat kardavad mõlemad. Tänaval suvalisele narkomaanile vastu lõugu andmine on täiesti normaalne, kuigi korravalvur peaks seadusi järgima ja inimesi kaitsma, mitte tümitama. Tulistamist esineb üllatavalt tihti. Alkoholi tarvitamine (ja kuritarvitamine) on tavapärane, lõtv püksikumm samuti. Ja kuigi Jan Soo kahtlustab pidevalt kõiki (amet on selline!), elab ta miskipärast koos daamiga, kelle