RMK plaanid kukkusid läbi. Loodusfond tõkestas ehituse kaitsealal

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) jättis keskkonnamõjud hindamata ning andis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) ehitusloa 12 kaitsealuse linnu- ja taimeliigi elupaika. Tallinna halduskohus pani laamendamisele käe ette.

RMK soovis Saue vallas asuval 197 hektari suurusel maalahmakal, mis piirneb Natura alade võrgustikku kuuluva Orkjärve loodusalaga, kuivendada metsa, rekonstrueerida teedevõrku ja parandada maad.

Kuivenduskraavide kogupikkus pidi ulatuma 30 kilomeetrini. PTA, kellelt RMK ehitusluba küsis, asjas probleemi ei näinud.

Seda hoolimata asjaolust, et ainuüksi I kaitsekategooriasse kuuluva kaljukotka elupaika kavandas RMK kaheksat kuivenduskraavi ning lähedusse veel üheteistkümne kuivenduskraavi rajamist või rekonstrueerimist.

Lisaks jäävad kuivendatavale alale ja selle lähedusse ka mitmete III kaitsekategooriasse kuuluvate lindude ja taimede – hiireviu, teder, sookurg, kaunis kuldking, pruunikas pesajuur, vööthuulsõrmkäpp, soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, suur käopõll – elupaigad või kasvukohad. Ning II kaitsekategooriasse kuuluva metsise elupaik.

PTA jättis ka algatamata keskkonnamõju hindamise, sest leidis, et plaanitaval ehitusel puudub mõju Orkjärve loodusalale ja sealsetele asukatele. Mullu novembris väljastati RMK-le ehitusluba.

Kuu hiljem pöördus ehitusloa tühistamiseks Tallinna halduskohtusse sihtasutus Eestimaa Looduse Fond. Looduskaitsjad leidsid, et „negatiivne oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala (Orkjärve loodusala – EE) ja kaitse-eesmärkidele ei ole välistatud. Eelduslikult esineb negatiivne mõju metsisele.“

Fond leidis, et „PTA väited olulise negatiivse mõju puudumise kohta Natura võrgustiku alale ning I ja II kaitsekategooria liikidele on tõendamata, põhistamata ja alusetud. Sellest tulenevalt on ehitusloa andmine õigusvastane.“

PTAd esindanud vandeadvokaat Jaanus Tehver teatas kohtule, et „ala piirneb küll registreeritud metsise elupaigaga, kuid välja toodud meetmed metsise kaitseks (trassiraiete ja ehitustööde keeld perioodil 15.04–30.06) on Keskkonna Ameti hinnangul piisavad, arvestades, et aprilli teine ning mai esimene pool on metsise pesitsustsüklis kõige stressirikkamaks perioodiks ning antud ajaline määratlus hõlmab ka munade haudumise ning poegade iseseisvaks muutumise perioodi“.

Ehitusloa andmise õigsuses oli Tehver veendunud. „Keskkonna mõjude hindamise algatamata jätmine oli põhjendatud ja õiguspärane.“

Kuu aja eest rahuldas halduskohus kaebuse ning tühistas PTA otsuse ehitusloa andmise kohta. Tänaseks on otsus jõustunud.

Kohtuasja eksperdina kaasatud ornitoloog Indrek Tammekänd sõnab, et tegemist on ülimalt olulise kohtuotsusega just selles mõttes, et tõmmati pidurit niigi harvaks jäänud märgalade hävitamisele. „Vesi on elu alus, aga RMK-l on jätkuvalt justkui plaanimajandus. Kõik kraavid on neil vaja igaks juhuks üle kaevata. Majanduslikku kasu ei analüüsita.“

„Kuivendamine mõjub suurele osale liikidest,“ jätkab ta. „Kaljukotkas on selle indikaator. Kui ala on kuiv, kaovad ära putukad. Kui pole putukaid, pole linde nagu sookured ja kui pole sookurgi, pole kaljukotkaid. Ehk tohutult haruldane lind kaoks kaitsealalt ära. Viimased uuringud on näidanud, et ka metsistele on raiealadega võrdväärne probleem just kuivendamine.“